Himaalaja

Himaalaja on kurdmäestik Aasias, mis hõlmab Nepali, Hiina, Bhutani, India ja Pakistani alasid. Himaalaja on maailma kõrgeim mäestik ning suurim ja noorim kurdmäestik, kus on 14 üle 8000 m kõrgust tippu. Mäestiku keskmine kõrgus on umbes 6000 m.

Nepal, Bhutan ja Sikkim on peaaegu täiels ulatuses Himaalajas. Suurem osa Himaalajast kuulub Pakistanile, osa paikneb India, Nepali ja Bhutani territooriumil. Pakistani kontrolli all olev osa paikneb vaidlusaluses Kashmiris ning hõlmab 83 900 km². Hiina kontrolli all on umbes 36 000 km² vaidlusalase Kashmiri osast Ladakhist. Hiina nõudleb ka Indias Arunachal Pradeshis asetsevat Himaalaja osa.

Himaalaja on osa mägede vööndist, mis ulatub Põhja-Aafrikast Kagu-Aasiani. See piirneb läänes loodesse jäävate Karakorumi ja Hindukušiga, idas aga läheb üle mitmeks mäeahelikuks, mis kulgevad Tiibetis lõuna ja kagu suunas. Põhja pool lahutab Himaalajat Transhimaalajast vagu, milles voolavad Brahmaputra jõgi ja Induse ülemjooks.

Sügava oruga Sutleji jõgi, mis läbib kogu mäestiku, jagab selle väiksemaks Lääne-Himaalajaks ja suuremaks Ida-Himaalajaks.

Himaalaja eraldab otsekui müür Ees-Indiat Tiibeti kiltmaast ja Lõuna-Aasiat Sise-Aasiast. Lõunasse jääb Induse-Gangese madalik.

Himaalaja kulgeb kirde suunas avatud kaarena Nanga Parbatist (8126 m) Pakistani Kashmiris Namcha Barwa mäeni Tiibetis (7756 m), Induse läbimurdeorust läänes (73–75° E) Brahmaputra läbimurdeoruni idas (94–95°; Tiibeti lõunaosas). Lääneosas on ta loode-kagusihiline, idaosas kirde-edelasihiline, keskosas ida-läänesihiline.

Mäestiku pikkus on umbes 2550 km ja laius umbes 180–400 km (loodes 280 km, idas 150 km). Mäestik hõlmab mitu rööbiti kulgevat mäeahelikku. Himaalaja kogupindala on umbes 595 000 km².

Himaalaja lõunaserv on terav, sest mäestik tõuseb India tasandikualast esile kolme astmena. Kõige alumise astme moodustavad 1000–1500 m kõrgused Siwaliki mäed ehk Eel-Himaalaja, keskmine aste on kuni 3000 m kõrgune tasasem Väike-Himaalaja ehk Madal-Himaalaja (3500–4000 m, üksikud tipud üle 6000 m) ja põhjapoolne, kõige kõrgem aste, 50 km laiune peaahelik Suur-Himaalaja ehk Kõrg-Himaalaja, kus maailma kõrgeimate mäetippude vahel on sügavad orud. Suur-Himaalajat eraldavad Väike-Himaalajast orud ja nõod, sealhulgas Katmandu org ja Kashmiri org. Suur-Himaalajasse jäävad Džomolungma, Kanchenjunga (8586 m), Lhotse (8516 m), Makalu (8463 m), Dhaulagiri (8167 m) ja Nanga Parbat (8126 m).

Suur-Himaalajas asub Džomolungma ehk Mount Everest, mis on kõrgeim mägi Maal (mäe tipp on 8848 m kõrgusel merepinnast). Igal aastal tekib mandriliste laamade põrkumisel kõrgust juurde.

Himaalajas on järskude sakiliste nõlvadega mäetipud, suured liustikud, erosiooni tekitatud nõod, palju jõeorgude tekitatud sügavaid kuristikke. Lõunast paistab Himaalaja kaarena, mille peatelg on lumepiirist kõrgemal. Lumeväljad, oruliustikud ja laviinid toidavad allpool asuvaid liustikke, millest saab alguse enamik Himaalaja jõgesid. Suurem osa Himaalajast on allpool lumepiiri.

Siwaliki mägedest lõunasse jääb vihmametsavöönd Terai.