Back هستيدين Arabic هیستیدین AZB Гістыдын Byelorussian Хистидин Bulgarian Histidin BS Histidina Catalan Histidin Czech Histidin Danish Histidin German Ιστιδίνη Greek
Histidiin (süstemaatiline nimetus: 2-amino-3-(1H-imidasool-4-üül)propaanhape) on looduslik aminohape, mis sisaldab külgahelas imidasoolituuma. Looduses esineb histidiin L-isomeerina, mis vastab R/S-nomenklatuuris S-isomeerile.[1] L-histidiini CAS number on 71-00-1 ja D-histidiini CAS number on 351-50-8.[2][3]
Valkude koostises leiduvat histidiinijääki tähistatakse lühendiga His või H ning seda kodeerib DNA tasemel nukleotiidijärjestus CAT või CAC ning vastavalt mRNA tasemel järjestus CAU või CAC.[4] Histidiini loetakse asendamatuks aminohappeks.[5]
Histidiini eraldas esimesena lõhe spermas sisalduvast valgust protamiinist Saksa biokeemik Albrecht Kossel 1896. aastal. Aminohappe nimetus pärineb kreekakeelsest iστíoν [histion], mis tähendab võrgustikku või kude.[6][7]
- ↑ Amaya-Farfan, J.; Bertoldo Pacheco, M.T. (2003), "AMINO ACIDS | Properties and Occurrence", Encyclopedia of Food Sciences and Nutrition, Elsevier, lk 181–192, DOI:10.1016/b0-12-227055-x/00038-9, ISBN 978-0-12-227055-0, vaadatud 22. juulil 2024
- ↑ PubChem. "Histidine". pubchem.ncbi.nlm.nih.gov (inglise). Vaadatud 22. juulil 2024.
- ↑ PubChem. "D-Histidine". pubchem.ncbi.nlm.nih.gov (inglise). Vaadatud 22. juulil 2024.
- ↑ "Codon-Amino Acid Abbreviations". people.mbi.ucla.edu. Vaadatud 22. juulil 2024.
- ↑ Holeček, Milan (22. märts 2020). "Histidine in Health and Disease: Metabolism, Physiological Importance, and Use as a Supplement". Nutrients. 12 (3): 848. DOI:10.3390/nu12030848. ISSN 2072-6643. PMC 7146355. PMID 32235743.
- ↑ Brosnan, Margaret E; Brosnan, John T (1. oktoober 2020). "Histidine Metabolism and Function". The Journal of Nutrition. 150 (Suppl 1): 2570S–2575S. DOI:10.1093/jn/nxaa079. ISSN 0022-3166. PMC 7527268. PMID 33000155.
- ↑ Cruz, Karina Cervantes de la; Mejía-Luna, Isabel; Pineda, Donovan Omar Villanueva; Colín-García, Marìa; Heredia, Alejandro (1. september 2017). "LA HISTIDINA COMO UN POSIBLE PRECURSOR EN EL ORIGEN DE LA VIDA". La Granja (hispaania). 26 (2): 6–14. DOI:10.17163/lgr.n26.2017.01. ISSN 1390-8596.