Historia Langobardorum

Salzburgi käsikiri

"Historia Langobardorum" ("Langobardide ajalugu") on Paulus Diaconuse tähtsaim teos, mis on pandud kirja 8. sajandil. See kuueköiteline ebatäielik ajalugu kirjutati pärast aastat 787, kuid mitte hiljem kui 796. Paulus Diaconus võis selle kirja panna Monte Cassino mäel.

Raamat hõlmab langobardide lugu alates nende müütilistest juurtest kuni kuningas Liutprandi surmani aastal 743 ning sisaldab palju teavet Bütsantsi, frankide ja teiste kohta. Jutt on pandud kirja langobardide patrioodi vaatenurgast lähtuvalt ning on eriti väärtuslik tänu frankide ja langobardide vaheliste suhete käsitlemisele. Oma peamiste allikatena kasutas Paulus Diaconus järgmisi dokumente: "Origo gentis Langobardorum", "Liber pontificalis", Trenti Secunduse kaotsiläinud ajalugu ja Benevento kadunud kroonika. Lisaks kasutas ta vabalt ka Bede, Toursi Grégoire'i ja Sevilla Isidoruse töid.


From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Tubidy