Historitsism

See artikkel räägib kunstisuunast; historitsismi kohta muusikas vaata artiklit Historitsism (muusika); filosoofia mõiste kohta vaata artiklit Historitsism (filosoofia)

Historitsism (tuletub kreekakeelsest sõnast ιστορία istoría, mis tähendab 'ajalugu') on peamiselt arhitektuuris ja maalikunstis esinenud, möödunud ajastute kunstistiilide ajaloolist taasteket kujutanud ja matkinud kunstisuund 19. sajandil ja 20. sajandi alguses.

Keiserlikku miljööd loovaid historitsistlikke uus- ehk neostiile (uusbütsants, uusromaanika, uusgootika, uusrenessanss, uusbarokk, uusrokokoo ja uusklassitsism) kasutati ja rakendati peamiselt arhitektuuris paralleelselt, nii samaaegselt kui üksteisest eraldiseisvalt. Kuigi nii-öelda ajaloolistav kunst võib lähtuda peaaegu mis tahes mineviku kunstivoolust, ei tohi sama kunstiteose piires kasutada mitme kunstivoolu detaile ja eeskujusid. Vastasel juhul on tegemist eklektitsismiga.

Historitsism tekkis romantismi mõjul aastatel 1840–1900 industriaalselt ja majanduslikult arenevas Euroopas ning seejärel tsiviliseeruvas Põhja-Ameerikas. Historitsismile eelnenud klassitsism ja romantism lähtusid samuti eelnenud ajastute stiilidest – klassitsism antiigist ja romantism keskaja eeskujudest. Uus kunstisuund seevastu ei olnud seotud kindla ajalooperioodiga. Sakraalehitistes kasutati romaani ja gooti vorme, profaanehitistes võeti eeskujuks antiiki, renessanssi ja barokki.