See artikkel räägib koduhobusest; perekonna kohta vaata Hobune (perekond) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2012) |
Hobune | |
---|---|
| |
Kaitsestaatus | |
Kodustatud | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
Klass |
Imetajad Mammalia |
Selts |
Kabjalised Perissodactyla |
Sugukond |
Hobuslased Equidae |
Perekond |
Hobune Equus |
Liik |
Metshobune Equus ferus |
Alamliik |
Hobune |
Trinaarne nimetus | |
Equus ferus caballus Linnaeus, 1758 | |
Sünonüümid | |
Equus caballus |
Hobune on kabjaliste seltsi hobuslaste sugukonda kuuluv kodustatud loom, metshobuse alamliik Equus ferus caballus.
Neil on pikad peened jalad ja kiiret liikumist võimaldav sale keha. Hobused pikutavad püsti, sest nende luustik ja lihased lubavad neil lõdvestuda ka seistes, kuigi magades viskavad nad siiski pikali.
Hobusele saab õpetada trikke, traavimist, galoppi ja hüppamist. Ratsutamiseks võib vaja minna sadulat, valjaid, valtrappi ja stekki.
Hobune on taimtoiduline loom. Tänu pikale kaelale on tal hõlbus maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastik ja seedekulgla. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole – nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta tugevate purihammastega hoolikalt peeneks. Hammaste järgi saab määrata hobuse vanust: vanal isendil on need kulunud.