Idavere lade on vananenud kronostratigraafilise üksuse nimetus. Seda hakkas esimesena eristama Friedrich Schmidt aastal 1881. Lademes eristati Ojamaa ja Shundorovo alamlademeid. Lade on saanud nime Idavere küla järgi.
Idavere lade oli Ülem-Ordoviitsiumi lade (vana klassifikatsiooni järgi Kesk-Ordoviitsiumi lade), mis koos endise Jõhvi lademega on liidetud uueks lademeks, mille nimi on Haljala lade. Sellest ajast peale loetakse Idavere ladet Haljala lademe Idavere alamlademeks. Varem eristati lademes Shundorovo ja Ojamaa alamlademeid.
Litostratigraafiliselt vastavad sellele Tatruse kihistu, milles eristatakse veel Kisuvere ja Põdruse kihistikke, samuti ka Vasavere kihistu.
Idavere lademe stratotüüp oli väike paemurd (Idavere paemurd) Idavere külas Haljala lähedal, kus paljandusid lademe alumised kihid. Paemurd oli juba 19. sajandi lõpul kinnikasvanud ja selle täpne asukohtki ei ole teada. Alamlademe laiendatud stratotüübiks on Tatruse 612 puurauk.[1]
Alamlademe alumised kihid koosnevad väga kõvast lubjakivist, ülemises osas esineb ka merglit ja bentoniiti.[2]
Idavere alamlademe kivimite moodustumise ajal tekkis ka Kärdla meteoriidikraater, millega seoses tekkis kraatri ümbruskonnas suurel alal erinevaid bretšasid. [3]
- ↑ http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Idavere%20alamlade
- ↑ Haljala Stage L. Hints Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. ISBN 9985-50-185-3
- ↑ Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.