| Imede saar | |
|---|---|
| Autor | Karl Ristikivi |
| Päritolumaa | Rootsi |
| Keel | Eesti |
| Žanr | ajalooline romaan |
| Kirjastaja |
Eesti Kirjanike Kooperatiiv (originaal) Perioodika (eesti keeles) |
| Ilmumisaeg | 1964 |
| Lehekülgi | 295 |
| ISBN |
9985307062 (2003. a trükk) |
"Imede saar" on Karl Ristikivi romaan, mis ilmus Lundis Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastusel aastal 1964. 1966. aastal järgnes kodumaine trükk Loomingu Raamatukogus.
"Imede saar" kuulub Ristikivi ajalooliste romaanide sarja, paigutudes vahemänguna kroonikate triloogia ja elulugude triloogia vahele. Žanrilt on "Imede saar" antiutoopia ning järgib Platoni "Politeia" ja hilisema utoopiakirjanduse traditsiooni. Autor on nimetanud võimaliku eeskujuna ka Marco Polo reisikirju.
Raamat on müstifikatsiooni järgi tõlge Niccolo Casarmana avaldatud raamatust "Tema Hiilguse, Spalato ja Ragusa vürsti Lorenzo di Sciarra merereis Allotriasse ehk Imede saarele, aga peamiselt selle senitundmatu saare ja sealse rahva elu-olu kirjeldus, mille oma Kõrge Isanda ja Heategija armulikul loal ja õhutusel on üles tähendanud Niccolo Casarmana Genovast". Väljaandja kahtleb reisi väidetava toimumisaja ja seega väidetava üleskirjutamise aja – aasta 1348 – tõepärasuses.
Herbert Salu nimetab oma 1972. aasta teises "Utoopia ja futuroloogia" Ristikivi "Imede saart" kõrvuti Albert Kivikase teosega "Kodukäija" väljapaistvateks utoopiažanri esindajateks eesti kirjanduses.[1]
- ↑ Herbert Salu. Utoopia ja futuroloogia, Lund: 1972. Lk 23.