Impressionism (muusika)

Impressionism (prantsuskeelsest sõnast impression, mulje) on maalikunsti ja kirjanduse eeskujul muusika kirjeldamiseks kasutatud muusikastiil, mida on püütud iseloomustada selliste üldiste tunnustega nagu keskendumine muusika meeleolule ja atmosfäärile, ebamäärasus, passiivsus.

Impressionistlikus muusikas keskendub helilooja õrnhabraste hetkemeeleolude ilu nautimisele. Loodavate subtiilsete kõlade eesmärgiks on maksimaalse sisenduse ja müütilise atmosfääri loomine. Heliteose paremaks tunnetamiseks on sellele tihti lisatud pealkiri, mis partituuris asub vahel alles teose lõpus. Helilooja huvi võib olla inimese psühholoogilise seisundi esiletoomine ning suhe loodusega

Impressionistliku muusika struktuuri võivad iseloomustada järgmised tunnused:

Impressionismi mõiste sidumist muusikaga on algusest peale ka taunitud. Näiteks Claude Debussy ja Maurice Raveli puhul ei olnud impressionistiks nimetamine heliloojate endi soov, sest Debussy ise tunnetas pigem oma muusika seost sümbolistliku kirjanduse ja maalikunstiga ning Ravel ise pidas ennast eelkõige klassikaliseks heliloojaks.

Saksa keeles kasutas mõistet "impressionism" esimesena kunstiajaloolane Richard Hamann 1907. aastal. Impressionismi mõiste läks käibele koos ekspressionismi mõistega 1920ndatel.


From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Tubidy