Intersoolisus

Osa artiklitest teemal
Lesbid, geid, biseksuaalsed ja transsoolised inimesed (LGBT)
Seksuaalne sättumus
Aseksuaalsus Biseksuaalsus Panseksuaalsus Polüseksuaalsus Homoseksuaalsus Statistika Bioloogia Keskkond
Ajalugu
LGBT ajalugu Sotsiaalne liikumine Eestis Kronoloogia LGBT ja intersoolisus
Kultuur
LGBT-kogukond Kapist välja tulemine LGBT uhkus Sümbolid Geiküla Samasooliste suhe
Õigused
Seadused üle maailma Abielu Tsiviilpartnerlus Lapsendamine Lapsevanemana Sõjaväeteenistus Transsooliste õigused Intersooliste õigused
Ühiskondlik suhtumine
Heteronormatiivsus LGBT-stereotüübid Kväär Seksuaalne mitmekesisus Homoseksuaalsus ja religioon Transsoolised inimesed ja religioon
Eelarvamused/Vägivald
AIDSi stigma Antiintersoolisus Genderism Heteroseksism Seksualism Kapis olemine Bifoobia Homofoobia Lesbofoobia Transfoobia Vägivald LGBT-inimeste vastu LGBT-kiusamine LGBT-noorte enesetapud Koduvägivald samasooliste paaride hulgas
Teadusharud ja diskursus
Queer-uuringud Lesbifeminism Kväärteooria Transfeminism
v r

Intersoolisus ehk vahesoolisus^[1] on olukord, kui inimene omab sootunnustes, muuhulgas kromosoomides, sugunäärmetes, suguhormoonides või suguelundites selliseid variatsioone, mis ei sobitu tüüpilise mehe või naise keha definitsioonidesse.^[2][3] Selliste variatsioonide alla võib kuuluda suguelundite mitmesus või kombinatsioon kromosoomi genotüübis ja seksuaalses fenotüübis, mis ei vasta XY-mees ja XX-naine mudelile.^[4][5]

Intersoolisi inimesi on varem nimetatud hermafrodiitideks, "kaasasündinud eunuhhideks"^[6][7] ning isegi kaasasündinud "sugukülmadeks".^[8] Need mõisted on langenud põlu alla. Näiteks terminit "hermafrodiit" loetakse eksitavaks, häbimärgistavaks ja teaduslikult petlikuks.^[9] Intersoolisuse lugemine sootunnuste kujunemise häireks on olnud vastuoluline^[10][11] alates mõiste kasutuselevõtust 2006. aastal.^[12]

Intersoolised inimesed seisavad sünni hetkest või intersoolisuse tunnuste avastamisest alates silmitsi stigmatiseerimise ja diskrimineerimisega. Osades riikides võib see hõlmata imikutappu, hülgamist ja perekonna häbimärgistamist.^[13][14][15] Üle maailma muudetakse osade intersooliste imikute ja laste keha kirurgiliselt või hormonaalselt, et viia see vastavusse sotsiaalselt aktsepteeritumate sootunnustega. Näiteks puudutab see neid, kelle välised suguelundid on mitmetimõistetavad. Selline keha muutmine on vastuoluline: puuduvad kindlad tõendid, et selline teguviis teeb inimesele head.^[16] Protseduur võib sisaldada muuhulgas ka steriliseerimist. Keha korrigeerimine võib puudutada ka täiskasvanuid, teiste seas naissoost tippsportlasi.^[17][18] Järjest enam peetakse mittekonsensuslikku kehade muutmist inimõiguste rikkumiseks. Seda seisukohta on väljendanud mitmed nii rahvusvahelised^[19][20] kui ka rahvuslikud inimõiguste ja eetika institutsioonid.^[21][22] Kolmas Rahvusvahelisel Intersoolisuse Foorum väljastas Malta deklaratsiooni, mis muuhulgas kutsub üles lõpetama kehade moonutamise ja "normaliseerimise".^[23]

2011. aastal sai Christiane Völling esimese intersoolise inimesena võidu kohtukaasuses, millega määrati talle kahjutasu mittekonsensusliku kirurgilise sekkumisega tehtud kahju eest.^[24] 2015. aasta aprillis sai Maltast esimene riik, mis keelas mittekonsensusliku meditsiinilise sekkumise isiku anatoomilisse soosse. Selle alla käivad ka intersoolised inimesed.^[25]

Enamik intersoolisi inimesi samastub neile määratud sooga ehk sooga, millega neid on üles kasvatatud. Samas võib osa neist end hiljem identifitseerida neile määratust erineva sooga.^{[3][5][26][27][28]}