Iris

See artikkel räägib vanakreeka mütoloogia tegelasest; taimeperekonna kohta vaata võhumõõk; laeva kohta vaata Iris (laev); kohviku kohta vaata Iris (kohvik); Belgia laulja kohta vaata Iris (laulja); naisenime kohta vaata Iris (eesnimi); võib-olla otsid hoopis: Iiris

Iris (kreeka keeles Ίρις - 'vikerkaar') on vanakreeka mütoloogia järgi isikustatud vikerkaar ja jumalate sõnumitooja. Ta võib esineda kas vikerkaare või tiivulise neiu kujul. Tema epiteetideks on muuhulgas chrysopteros (χρυσόπτερος), "kuldtiivaline" ja podas ōkea (πόδας ὠκέα), "välejalgne".^[1]

Nii nagu vikerkaar ühendab taevast ja maad, ühendab Iris jumalaid taevas ja inimesi maa peal. Ta rändab tuulekiirusel ühest maailma otsast teise, samuti mere põhja ja allmaailma. Arvati, et ta vastutab pilvede varustamise eest veega.^[1][2]

Iris oli jumalate kuninganna Hera isiklik sõnumitooja. Sellena mainitakse teda sageli "Iliases", kuid "Odüsseias" Iris ei esine: seal on jumalate käskjalaks Hermes.^[3][2]

Mõnedel andmetel magas Iris Olümposel Hera trooni all, et olla iga hetk valmis kuninganna käsku täitma.^[4]

Iris oli ka Olümpose mäe jumalate ettekandja, kes teenindas neid lauas, serveerides neile nektarit ja ambroosiat.^[2][5][6]

Kreeka müüdis "Keyx ja Alkyone" läheb Iris oma käskijanna Hera läkitusel unejumal Hypnose juurde palvega, et too saadaks Alkyonele unenäo, mis teataks meest koju ootavale kaasale Keyxi surmast tormisel merel:

"Hypnose kodu ees õitsesid moonid ja teised unetaimed. Oma majas aga lebas tukkuv jumal Hypnos ülipehmel mustal asemel. Iris kirevas rüüs kõndis mööda vikerkaart üle taeva, jõudis Hypnose pimedasse majja ja täitis selle oma kirevate riiete helgiga. Sellest hoolimata ei olnud tal kuigi kerge sundida jumalat oma raskeid lauge avama ning tollele selgeks teha, mida temalt sooviti. Niipea, kui ta veendus, et Hypnos oli tõepoolest ärkvel ja oli temast aru saanud, tõttas Iris tagasi, kartes juba, et temagi võib igavesse unne vajuda."^[3]

Irisel oli tähtis osa valguse ja kaunite kunstide jumala Apolloni ning tema kaksikõe, neitsiliku jahijumalanna Artemise sünni juures. Jumalanna Leto oli mitu päeva sünnitusvaludes Delose kallastel maas lamanud, erinevad nümfid ja jumalannad olid tema ümber kogunenud, kuid laps ei sündinud, sest kuninganna Hera oli otsustanud Letot karistada. Viimaks saatsid sünnituse juures viibivad jumalannad Irise Hera eest salaja sünnitusjumalanna Eileithyia järele. Eileithyia tuli kohale ja kõik lõppes õnnelikult.^[8]

Iris kannab vahel tiivulist keppi caduceus't nagu Hermeski. Tema teine sümbol on kann Styxi veega, millega ta Zeusi käsul paneb magama kõik laimajad.^[2]

Varasemad luuletajad, nagu Theocritus ja Vergilius, annavad oma salmides mõista, et Iris on igavene neitsi, kel puuduvad suhted (teistest jumalannadest olid neitsidena tuntud näiteks Athena, Artemis ja Hestia). Nende luuletajate tekstides on vikerkaarejumalanna kõigiti pühendunud tuulekiirusel liikudes teadete kandmisele ja korralduste täidesaatmisele.^[5]

Hilisemate autorite loomingus on Iris abielus. Tema abikaasa on läänetuul, Zephyros, mahedaim ja lahkeim kõigi tuulte seas. Neil on poeg Pothos ehk Nonnos, kehaliste kirgede ja igatsuste kehastus. Mõne allika järgi on Irise ja Zephyrose laps Eros, ehkki üldiselt peeti teda Aphrodite järeltulijaks.^{[1] [2]}

Irist kujutati harilikult tiibadega erinevalt enamikust teistest jumalatest. See muutis ta sarnasemaks kristlusest tuntud inglitega, mis on mõjutanud inglite kujutamist kristluses, kus algselt peeti kõiki ingleid meesteks.

Irise järgi on nimetatud asteroid 7 Iris.