Ivan Ivanovitš Dmitrjukov (Иван Иванович Дмитрюков; 20. detsember 1871/1. jaanuar 1872–????) oli Vene aadlik, suurmaaomanik ja poliitik.
Dmitrjukov põlvnes Kurski kubermangu põlisaadlist, tema isa oli Varssavi sandarmiringkonna staabikapten. 1912. aastal kuulus talle Kaluga kubermangus 307 dessatiini maad, tema abikaasale 250 dessatiini, lisaks veel 269 dessatiini rendimaad.
1895. aastal lõpetas Peterburi Ülikooli õigusteaduskonna, seejärel töötas Peterburi kohtupalatis ja Kaluga kubermanguvalitsuses ning oli Kaluga kubermangu aadlikogu liige.
1907. aastal sai maaomanike esindajana Riigiduuma liikmeks, kuuludes seal oktobristide, pärast selle lagunemist progressistide fraktsiooni.
1917. aasta veebruarirevolutsiooni ajal valiti Riigiduuma Ajutise Komitee liikmeks ning osales läbirääkimistel suurvürst Mihhail Aleksandrovitšiga, et veenda teda troonist loobuma; esines Tauria palee ees meeleavaldajatele kõnedega.
Dmitrjukov oli üks Venemaa Radikaaldemokraatliku Partei juhtidest, oktoobrirevolutsiooni ei toetanud.
1918. aasta augusti alguses lahkus Peterburist Lõuna-Venemaale, edasine saatus teadmata. Mõningatel andmetel sooritas enesetapu.