Jaak Taul

Jaak Taul (21. mail 1905 Riidaja vald (Helme kihelkond) – 18. aprill 2007 London)^[1] oli eesti vaimulik ja teoloog.

Ta lõpetas Riidaja algkooli, Helme kihelkonnakooli ja Tõrva Ühisgümnaasiumi cum laude 1924. Tartu Ülikoolis õppis ta usuteaduskonnas aastatel 1924–1928. Prooviaastal oli ta Ülikooli koguduses. Ordineeriti õpetajaametisse 1. aprillil 1929.

Ülikooli koguduse õpetaja kohusetäitja 1929–1931. Petseri Peetri koguduse õpetaja 1932–1933. Ülikooli koguduse abiõpetaja 1933–1936. Tartu Peetri koguduse õpetaja 1936–1944 (valiti õpetajaks 18. oktoobril 1936 309 poolt- ja 294 vastuhäälega^[2]). Tartu praostkonna abipraost 1942–1944.

Doktorikraadi kaitses ta 21. mail 1935 väitekirjaga "Kristuse Jumalariigi õpetus". Töötas TÜ-s süstemaatilise usuteaduse eradotsendina.

1944 asus elama Saksamaale. Saksamaal pidas ta palvusi DP-laagrites ja jumalateenistusi nii eestlastele kui ka sakslastele (kuna paljud saksa vaimulikud olid sõjas surma saanud või vangi langenud), eriti Göttingeni ümbruses. Göttingeni päevil oli ta Eesti Komitee esimees ja eestlaste esindaja Briti sõjaväe võimude juures.

Alates 1947. aastast elas ta Inglismaal, kus ta hooldas Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Londoni kogudust. Aastatel 1953–1983 oli ta ühtlasi E.E.L.K. Inglismaa praostkonna praost. Aastal 1984 läks ta kõrge vanuse tõttu emerituuri.

Tema poeg oli E.E.L.K. peapiiskop Andres Taul.