Jacques René Chirac | |
---|---|
Prantsusmaa president | |
Ametiaeg 17. mai 1995 – 16. mai 2007 | |
Eelnev | François Mitterrand |
Järgnev | Nicolas Sarkozy |
Isikuandmed | |
Sünniaeg |
29. november 1932 Pariis |
Surmaaeg |
26. september 2019 Pariis |
Erakond | Union pour un Mouvement Populaire, UMP (2002– ) |
Jacques Chirac [žakk šir'akk] (29. november 1932 Pariis – 26. september 2019 Pariis) oli Prantsusmaa poliitik, Prantsusmaa president 1995–2007 ning Andorra kaasvürst 1997–2005. Aastatel 1977–1995 oli Chirac Pariisi linnapea.
Ta valiti gollistide partei UMP kandidaadina ametisse 1995. aastal napi eduga endise haridusministri sotsiaaldemokraat Lionel Jospini ees ja uuesti 2002. aastal, saavutades läbi aegade suurima valimisvõidu Prantsusmaa presidendi valimiste teises voorus Jean-Marie Le Peni üle. Viimane ametiaeg kestis 2007. aastani.
Ametisse astudes nimetas Chirac peaministriks endise eelarveministri Alain Juppé. 1997. aastal tegi ta halvasti läbimõeldud otsuse, saates Rahvuskogu (kus RPRil ja UDFil oli ligi 84% enamus) laiali ja korraldades uued valimised. Valimistel aga võidutsesid sotsiaaldemokraadid, moodustades teiste vasakpoolsete erakondadega koalitsiooni ja Chirac oli sunnitud peaministriks nimetama Jospini, pannes aluse kolmandale kohabitatsioonile, mis kestis kuni 2002. aastani. 2002. aasta presidendivalimistel jäi Jospin kolmandaks ja seega teisest voorust välja, kõik teised erakonnad toetasid Chiraci. Ka 2002. aasta parlamendivalimistel moodustasid Chiraci konservatiivsed toetajad uue erakonna UMP, mis saavutas 62% enamuse, peaministriks minetas ta endise kaubandus- ja tööstusministri Jean-Pierre Raffarini.
Ta oli Pierre Messmeri valitsuses Prantsusmaa põllumajandusminister 1972–1973 ja siseminister 1974. Ta oli gollistide partei RPR peasekretär 1974–1975 ja esimees alates 1976, peaminister 1974–1976 ja 1986–1988, Pariisi linnapea 1977–1995 (ajutiselt samal ajal ka peaminister) ja Euroopa Parlamendi liige 1979–1980.
2003. aastal sarjas ta endisi idabloki riike nende toetuse pärast USA sissetungile Iraaki.[1]
11. märtsil 2007 teatas ta, et loobub presidendivalimistel osalemisest ja lõpetab oma 40 aastat kestnud karjääri Prantsuse tipp-poliitikas.[2]