James Monroe | |
---|---|
Sünniaeg | 28. aprill 1758 |
Surmaaeg |
4. juuli 1831 (73-aastaselt) New York (Ameerika Ühendriigid) |
Amet | poliitik, kirjanik |
Lapsed | Eliza Monroe Hay |
Autogramm | |
James Monroe (28. aprill 1758 Virginia – 4. juuli 1831 New York) oli 5. Ameerika Ühendriikide president (1817–1825) ja riigisekretär. Ta esindas USA Demokraatlikku-Vabariiklikku Parteid.
1816. ja 1820. aasta USA presidendivalimised olid viimased, mis toimusid praktiliselt ilma konkurentsita. Esimesel neist oli eelmine president James Madison täitnud põhilised föderalistide valimislubadused (kaitsetollid ja riigipanga) ning nende kandidaadil Rufus Kingil polnud suurt midagi rahvale lubada. Monroe võitis 68,2% häältest ja 183 valijameest Kingi 34 vastu. Järgmisel korral sai Monroe vastaskandidaat John Quincy Adams ühe valijamehe toetuse ja Monroe võitis 80,6%-ga häältest ülejäänud. USA Föderalistlik Partei ei saanud seekord ühtki valijameest ja lõpetas oma tegevuse.
Monroe ajal suurenes USA välispoliitiline tähtsus tunduvalt, mis võimaldas tal efektiivselt kehtestada Monroe doktriini, mis keelas võõrvõimude (eestkätt Euroopa koloniaalriikide) sekkumise Ameerika maailmajao asjadesse. Doktriini hakati nii nimetama alles paarkümmend aastat pärast tema surma.
Monroe oli 1775. aastast vabamüürlane ja kuulus Williamsburgi looži[1][2].
Monroe on üks kolmest presidendist, kes on surnud USA iseseisvuspäeval. Viis aastat enne tema surma surid 4. juulil 1826 samal päeval John Adams ja Thomas Jefferson.