James Watson

James Watson
James Watson (2003)
Sündinud	6. aprill 1928 Chicago, Illinois, Ameerika Ühendriigid
Alma mater	Chicago Ülikool Indiana Ülikool
Teadlaskarjäär
Tegevusalad	geneetika
Töökohad	Indiana Ülikool Harvardi Ülikool Cambridge'i Ülikool Ameerika Ühendriikide Tervishoiuinstituut
Tunnustus	Nobeli meditsiiniauhind (1962)
Autogramm

James Dewey Watson (sündinud 6. aprillil 1928 Chicagos) on USA molekulaarbioloog ja geneetik, üks DNA struktuuri kindlakstegijatest.

Ta astus Chicago ülikooli 15-aastaselt. Tema tõsine huvi kaldus ornitoloogialt geneetikale 1946. aastal pärast seda, kui ta oli lugenud Erwin Schrödingeri raamatut "Mis on elu?". Watson lõpetas Chicago Ülikooli 1947. aastal ja jätkas teadustööd doktorandina Salvador Luria töörühmas (1969. aastal pälvis Luria Nobeli meditsiiniauhinna). Watson kaitses Indiana Ülikoolis 1950. aastal väitekirja ja sai doktorikraadi.

Samal aastal tutvus ta Napolis zooloogiakonverentsil Maurice Wilkinsiga. 1952. aastal siirdus ta Inglismaale Cambridge'i, kus ta koos Francis Crickiga (paljuski tänu Rosalind Franklini uurimistulemustele röntgenstruktuuranalüüsis) avastas 1953. aastal DNA kaksikheeliksmudeli. 1962. aastal pälvis Watson selle avastuse eest koos Cricki ja Wilkinsiga Nobeli meditsiiniauhinna. Ametlikult anti see auhind "nukleiinhapete molekulstruktuuri ja selle tähtsust informatsiooni edastamisel elusaines puudutavate avastuste eest". 1968. aastal kirjutas Watson DNA avastamisest raamatu "Kaksikheeliks", mis osutus väga menukaks.

1956. aastal sai Watsonist Harvardi ülikooli bioloogialaborite nooremkaastööline. Aastatel 1961–1976 oli ta Harvardi Ülikooli professor ja juhtis molekulaarbioloogia teadusprojekte. 1976. aastast oli ta Long Islandil asuva Cold Spring Harbor Laboratory juhataja, sel ajal suurendati oluliselt nii labori teadusprojektide mahtu kui ka rahastamist. Seal keskendus ta põhiliselt vähiuuringutele. 1994–2004 oli ta Cold Spring Harbor Laboratory president ja seejärel kuni 2007. aastani kantsler.

Aastatel 1988–1992 töötas ta USA Riiklikus Tervishoiuinstituudis, kus aitas ette valmistada ja alustada inimgenoomi projekti. Ta lahkus sellelt kohalt konflikti tõttu instituudi uue direktori Bernardine Healyga, kes püüdis teadlaste avastatud geenijärjestusi patenteerida. Watson oli vastu igasugusele omandiõigusele selles vallas, mida ta nimetas loodusseadusteks. Kaks aastat enne tagasiastumist väljendas ta oma seisukohta selles küsimuses, mida ta nägi ebaloogiliste takistustena teaduses: "Maailma rahvad peavad nägema, et inimese genoom kuulub maailma inimestele, mitte selle riikidele." Ta astus ametist tagasi mõni nädal pärast teadaannet, et riiklik tervishoiuinstituut hakkab geenijärjestustele patente taotlema. (Teema, kas geenijärjestused on üldse patenteeritavad, on 2011. aasta seisuga lahtine. Hulk vastavaid taotlusi on rahuldatud, aga neid on ka korduvalt tagasi lükatud.)

2007. aastal sai Watsonist teine inimene maailmas, kes oma täielikult järjestatud genoomi internetis avaldas. Tema genoomi järjestamine lõpetati ametlikult 31. mail 2007 Connecticutis paikneva ettevõtte 454 Life Sciences ja Houstonis asuva Baylori Meditsiinikolledži inimgenoomi järjestamise keskuse koostöös. Watson teatas: "Ma panen oma genoomijärjestuse internetti selleks, et kiirendada personaalmeditsiini ajastu tulekut, milles meie geenides sisalduvat teavet saab kasutada haiguste avastamiseks ja vältimiseks ning individuaalse ravi loomiseks igale inimesele."

Watsonit on tema avameelsete väljaütlemiste pärast sageli süüdistatud rassismis, seksismis ja homofoobias. Ta pidi Cold Spring Harbor Laboratory kantsleri kohalt lahkuma, sest nimetas intervjuus neegreid valgetest vähem intelligentseteks.