Jane Grey | |
---|---|
Sünniaeg | oktoober 1537, 1537 |
Surmaaeg | 12. veebruar 1554, 1554 (16-aastaselt) |
Autogramm | |
Jane (sünninimi leedi Jane Grey; oktoober 1537 Leicestershire – 12. veebruar 1554 London) oli de facto Inglismaa ja Iirimaa kuninganna 6. juuli (10. juuli) – 19. juuli 1553.
Oma lühikese valitsusaja järgi saanud hüüdnimed "9 päeva kuninganna" või "13 päeva kuninganna".
Valitsejatiitel: By the Grace of God, Queen of England, France and Ireland, Defender of the Faith, and of the Church of England and also of Ireland in Earth Supreme Head (Dei Gracia Anglie, Francie et Hibernie Regina, Fidei Defensor, et in terra ecclesie Anglicane et Hibernice supremum caput: 'Jumala armust Inglismaa, Prantsusmaa ja Iirimaa kuninganna, usu kaitsja ning Inglismaa ja ühtlasi Iirimaa Kiriku maapealne ülempea').
Jane Grey oli Henry Grey ja leedi Frances Brandoni tütar. Tema elu esimesest kümnest aastast kuigi palju teada pole. 1547. aastal sai temast Katherine Parri hoolealune ning selle tulemusel ka veendunud protestant ning seega Edward VI mõttekaaslane. Inglismaa regendiks pürgiv Thomas Seymour plaaniski teda Edwardiga naita, sest oli teada, et Jane'gi võib Henry VIII testamendi kohaselt troonile pretendeerida. Samas oli Seymouril ka teine plaan: nimelt abielluda ise Henry tütre Elizabethiga ning Edward VI kukutada. Ent Seymouri afäärid tulid avalikuks ning ta hukati. Nii jäid Jane'i ja Edwardi pulmaplaanid esialgu katki, kuid 1551. aastal otsustas regendiks saanud Northumberlandi hertsog John Dudley selle idee ellu viia. Jane kutsuti õukonda ning teda esitleti mitmetel avalikel üritustel välismaa saadikutele.
Ent kuna Edwardi tervis 1553. aasta algul järsult halvenes, abiellus Jane 21. või 25. mail 1553 hoopis John Dudley poja Guildford Dudleyga. Järgnevalt päris Jane Inglismaa trooni dokumendi "Letters Patent for the Limitation of the Crown" alusel, millele oli John Dudley suunamisel alla kirjutanud Edward VI. Jane'i õigus troonile tulenes ema kaudu, kes oli Mary Tudori tütar, too omakorda kuningas Henry VII tütar. Seda dokumenti parlament aga ei kinnitanud.
Henry VIII valitsemisaja parlamendi aktid soovitasid aga kaaluda teisi kandidaate troonile. Henry oli paika pannud pärimiskorra, mille kohaselt pidi Edwardi surma järel troon minema poolõele Maryle, seejärel aga Elizabethile. Alles seejärel võis troon minna Jane'ile, kes oli Henry õetütar. Ent probleem oli selles, et Mary oli katoliiklane, Elizabeth aga eelmiste võimumeeste Seymouride kaitsealune. Edward VI aegne viimane regent John Dudley soovis aga Jane Grey võimule tõstmisega oma positsioone veelgi tugevdada, samuti tegi see samm tema pojast sama hästi kui kuninga.
Edward VI surma 6. juulil 1553 hoiti Jane'i eest saladuses kuni 9. juulini. 10. juulil viidi Jane Syonist Londonisse ja kuulutati kuningannaks. Ta ise oli küll selle vastu, ent Dudley, tema vanemad ning teised võimutegelased suutsid teda siiski mõjutada krooni vastu võtma. Kuid Edwardi poolõde printsess Mary keeldus Jane'i kuningannana tunnustamast. 14. juulil lahkus Northumberlandi armee Cambridge'ist, et suruda alla Mary toetajaskond, kuid sellest polnud kasu. Mary sai tunnustuse Norwichist, Colchesterist, Devonist, Oxfordshire'ist ja teistest kohtadest, enamik inglasi hoidis tema kui Henry VIII nimetatud ametliku pärijanna poole. Enamik Inglismaa võimutegelasi kaldusid samuti Maryt toetama ning Dudley, riigi tegelik valitseja, jäi sisuliselt üksi. Jane lukustas end Towerisse, Dudley tõttas aga sõjaväega Londonist minema. 19. juulil kuulutasid Salanõukogu (Privy council) liikmed Mary kuningannaks ning samal ajal asus Maryt toetama ka Jane'i isa. Jane, ta abikaasa ja John Dudley vangistati ning heideti Towerisse.
Esialgu Jane'i ja ta abikaasa elu säästeti, sest neid loeti pigem Dudley intriigide ohvriks. Kuid kui Mary oli oma võimu kindlustanud ning keisririigi poolse kindla toe saanud, hukati Jane 21. veebruaril 1554.