Jaotuskromatograafia

Jaotuskromatograafia hõlmab ainete segude kromatograafilise lahutamise neid meetodeid, milles korduvad sorptsiooni ja desorptsiooni protsessid toimuvad õhukeses vedeliku kihis (statsionaarne faas), mis on kantud kromatografeerimiseks kasutatavale tahkele adsorbendile või kapillaarkolonni seinale või kromatograafilisele paberile. Spetsiaalselt vedelikuga töötlemata adsorbendi või paberi korral on enamasti tegemist sellel adsorbeerunud veega ja sel juhul realiseerub ainete jaotuskromatograafiline lahutamine.

Ainete segu kantakse eluendiga läbi kolonni ja komponentide spetsiifilise interaktsiooni tõttu täidise pinnal oleva vedelikuga liiguvad komponendid edasi erinevate kiirustega ja väljuvad kolonnist eri aegadel.

Kui segada aine vesilahus vedelikuga, mis veega ei segune (vastastikku lahustumatud), siis võib osa vees lahustunud ainest lahustuda teises lahustis. Seega lahustunud aine jaotub kahe solvendi vahel. Näiteks molekulaarne jood I₂ lahustub vees väga halvasti, kuid tetraklorometaanis (CCl₄) väga hästi ning vesi ja CCl₄ teineteises ei lahustu. Aine jaotumist kahe lahusti vahel nimetatakse solventekstraktsiooniks.