Jean Kartmatu | |
---|---|
Rogier van der Weydeni u 1415. aasta portree koopia | |
Burgundia hertsog | |
Ametiaeg 27. aprill 1404 – 10. september 1419 | |
Eelnev | Philippe II |
Järgnev | Philippe III |
Charolais' krahv | |
Ametiaeg 1404–1405 | |
Eelnev | Philippe Südi |
Järgnev | Philippe Hea |
Artois', Flandria ja Burgundia krahv | |
Ametiaeg 1405–1419 | |
Eelnev | Margarete III ja II |
Järgnev | Philippe Hea |
Neversi krahv | |
Ametiaeg 1384–1404 | |
Eelnev | Margarete III ja II |
Järgnev | Phelippe II |
Isikuandmed | |
Sünniaeg |
28. mai 1371 Burgundia hertsogipalee, Dijon, Burgundia, Prantsusmaa |
Surmaaeg |
10. september 1419 (48-aastasena) Montereau, Prantsusmaa |
Vanemad |
Philippe Südi (isa) Margarete (ema) |
Lapsed |
Neversi Margarete Burgundia Marie, Cleves' hertsoginna Philippe Hea Burgundia Anne Burgundia Agnes, Bourboni hertsoginna |
Sugulased | Valois'-Burgundia dünastia |
Elukoht |
Matmiskoht: Champmol, Dijon, Prantsusmaa |
Jean Kartmatu (prantsuse keeles Jean sans Peur, hollandi keeles Jan zonder Vrees; 28. mai 1371 – 10. september 1419) oli Prantsuse aadlik, aastast 1404 Burgundia Riigi valitseja. Ta mängis 15. sajandil Prantsuse riigiasjades tähtsat rolli, eriti vaimuhaige kuninga Charles VI ajal toimunud võimuvõitluses ja saja-aastases sõjas Inglismaa vastu. Teda on kirjaldatud mõtlematu ja äkilise poliitikuna. Ta tappis aastal 1407 kuninga venna Louis', et valitsuses ise võimu juurde pääseda. Louis' surmast algas Prantsusmaal Armagnacide-Burgundide kodusõda, mille käigus Jean Kartmatu mõrvati.
Kuna Jeani surmaga oli seotud Prantsusmaa troonipärija Charles, sõlmis Jeani poeg Philippe inglastega liidu ning algatas sellega saja-aastase sõja viimase faasi.
Jean oli pioneer Euroopa suurtükiväe pioneer, ta kasutas uut väeliiki edukalt paljudes lahingutes.[1]