See artikkel on 1629-1701 Eestimaal tegutsenud vaimulikust; tema poja kohta vaata Joachim Salemann noorem; teiste samanimeliste kohta vaata Joachim Salemann (täpsustus) |
Joachim Salemann vanem (ladina Joachimus Salemannus; 9. veebruar 1629 Tallinn – 3. märts 1701 Tallinn) oli eesti vaimulik, ainuke Eestimaalt pärinenud Rootsi-aegne Eestimaa piiskop.[1]
Ta oli Tallinna Oleviste kiriku diakon (1658), aastast 1663 ülempastor (pastor primarius) ja 7. maist 1673 Tallinna superintendent (ametikoht kaotati 13. oktoobril 1691 Karl XI korraldusega) ja 1. septembrist 1693 Tallinna ja Eestimaa piiskop, ning vaimulikest liikmetest koosneva kuningliku Tallinna konsistooriumi eesistuja (president).[2]
Tema piiskopiks valimise ajaks oli kehtima hakanud Karl XI poolt 30. novembril 1692 Eestimaa piiskopkonna jaoks välja antud Rootsi 1686. aasta kirikuseaduse täiendus[3], mille tagajärjel muutus Eestimaa territoriaalkirik Rootsi territoriaalkiriku üheks piiskopkonnaks ja sellega liideti ka Tallinna territoriaalkirik. Salemanni ametisoleku ajal oli Liivimaa ülemsuperintendentiks Johann Fischer.