Johan De la Gardie

Vabahärra Johan De la Gardie (3. mai 1582 Tallinn – 10. märts 1642 Steninge) oli Rootsi riigitegelane

Johan De la Gardie sündis prantsuse päritolu Rootsi väejuhi ja riigitegelase Pontus De la Gardie (surnud 1585) ning Johan III (1537–1592) vallastütre Sofia Gyllenhielmi (surnud 1583) pojana. Tema vennast Jakob De la Gardiest (1583–1652) sai silmapaistev väejuht ja riigitegelane.

Johan jäi noorelt orvuks. Tema ema suri teist poega Jakobit sünnitades. Isa uppus 1585 Narva jõkke. Lapsed kasvatas üles Sofia kasuisa Turu foogt Lars Hordeel (1540-ndad –1591) koos oma naise, Sofia ema Karin Hansdotteriga (1539–1596).

1. jaanuaril 1594 sai Johan De la Gardie kuningas Sigismund III-lt Ekholmeni vabahärra tiitli. Ekholmeni loss asub Uppsala läänis ja oli 1561–71 kuulunud tema isale.

15. septembril 1611 sai ta Turu asehalduriks ja 16. mail 1616 Hämeenlinna asehalduriks. 6. märtsist^[1] 1625 kuni 1628. aastani oli ta Tallinna linnuselääni^[1] ja Eestimaa ning 1630–1634 Stockholmi ja Upplandi kuberner.

Kui Per Brahe 1630 riigipäeva istungil haigestus, nimetas kuningas Gustav II Adolf De la Gardie maamarssaliks. Maamarssal oli Rootsi rüütelkondade ajutine juht ja maamarssalina juhtis De la Gardie kuni aasta lõpuni kõiki riigipäeva istungeid. Aastail 1631–1638 oli Jakob De la Gardie rüütelkonna direktor. Aastast 1633 kuulus ta Riiginõukogusse ja 1634 sai ta ühtlasi Rootsi õukonna assessoriks.

Tema valdusse kuulus Eestis muuhulgas Raasiku mõis.

Johan De la Gardie suri 1642 Stockholmist 30 km põhja pool Steninge lossis ja maeti Veckholmi kirikusse.