Johannes Fibiger | |
---|---|
Sündinud |
23. aprill 1867 Silkeborg, Taani |
Surnud |
30. jaanuar 1928 (60-aastaselt) Kopenhaagen, Taani |
Alma mater | Kopenhaageni Ülikool |
Abikaasa | Mathilde Fibiger |
Teadlaskarjäär | |
Tegevusalad |
meditsiin parasitoloogia |
Tunnustus | Nobeli meditsiiniauhind (1926) |
Zooloogiline nimelühend | Fibiger |
Johannes Andreas Grib Fibiger (23. aprill 1867 – 30. jaanuar 1928) oli taani arst ja Kopenhaageni Ülikooli anatoomilise patoloogia professor.
1883. aastal astus ta Kopenhaageni Ülikooli õppima zooloogiat ja botaanikat. Pärast nende õpingute lõppu õppis ta meditsiini ja lõpetas ülikooli 1890. aastal. Seejärel töötas ta sõjaväes ja Kopenhaageni ülikoolis, kus sai 1900. aastal professoriks.[1]
Fibiger sai 1926. aastal Nobeli meditsiiniauhinna ümarussi Spiroptera carcinoma ja vähi vahelise seose avastamise eest.[2] Fibigeri uurimistulemused lükati pärast tema surma ümber ja ta oli auhinna saanud ekslikult. Hilisemad uurimised tõestasid, et Fibigeri laborirottidel leitud kasvajad ja vähk olid põhjustatud A-vitamiini puudusest ning ilmselt oli ta metaplaasia ajanud segi pahaloomulise neoplaasiaga.