John Bardeen

John Bardeen
Lisa pildiallkiri.
Sünniaeg 23. mai 1908
Madison, Wisconsin, Ameerika Ühendriigid
Surmaaeg 30. jaanuar 1991 (82-aastaselt)
Boston, Massachusetts, Ameerika Ühendriigid
Rahvus ameeriklane
Abikaasa Jane Maxwell (1938–1991)
Lapsed
Alma mater
Teadlaskarjäär
Tegevusalad füüsika
Töökohad
Doktoritöö "Quantum Theory of the Work Function"
Tunnustus

John Bardeen (/bɑːrˈdiːn/; 23. mai 1908 Madison30. jaanuar 1991 Boston) oli Ameerika Ühendriikide füüsik ja elektriinsener. Ta on ainus, kes on saanud Nobeli füüsikaauhinna kaks korda: 1956. aastal koos William Shockley ja Walter Brattainiga transistori leiutamise eest ning 1972. aastal koos Leon N Cooperi ja John Robert Schriefferiga fundamentaalse panuse eest ülijuhtivuse teooriasse.

Transistori leiutamine oli suur läbimurre elektroonikatööstuses: see võimaldas infoajastu tekkimise ning andis tõuke peaaegu iga elektroonikavidina arengule, alates telefonidest ja lõpetades rakettidega. Bardeen pälvis ülijuhtimise arenduse eest teise Nobeli auhinna. Ülijuhtivuse teooriat kasutatakse tänapäeval tuumamagnetresonantsis ja magnetresonantstomograafias (MRT). 1990. aastal võis John Bardeeni leida ajakirja Life nimekirjast “100 selle sajandi mõjukaimat ameeriklast”.

  1. http://nobelprize.org/physics/laureates/1972/bardeen-bio.html
  2. Pippard, B. (1994). "John Bardeen. 23 May 1908–30 January 1991". Biographical Memoirs of Fellows of the Royal Society. 39: 20–11. DOI:10.1098/rsbm.1994.0002.

From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by razib.in