Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2017) |
John Bardeen | |
---|---|
Lisa pildiallkiri. | |
Sünniaeg |
23. mai 1908 Madison, Wisconsin, Ameerika Ühendriigid |
Surmaaeg |
30. jaanuar 1991 (82-aastaselt) Boston, Massachusetts, Ameerika Ühendriigid |
Rahvus | ameeriklane |
Abikaasa | Jane Maxwell (1938–1991) |
Lapsed |
|
Alma mater |
|
Teadlaskarjäär | |
Tegevusalad | füüsika |
Töökohad | |
Doktoritöö | "Quantum Theory of the Work Function" |
Tunnustus |
|
John Bardeen (/bɑːrˈdiːn/; 23. mai 1908 Madison – 30. jaanuar 1991 Boston) oli Ameerika Ühendriikide füüsik ja elektriinsener. Ta on ainus, kes on saanud Nobeli füüsikaauhinna kaks korda: 1956. aastal koos William Shockley ja Walter Brattainiga transistori leiutamise eest ning 1972. aastal koos Leon N Cooperi ja John Robert Schriefferiga fundamentaalse panuse eest ülijuhtivuse teooriasse.
Transistori leiutamine oli suur läbimurre elektroonikatööstuses: see võimaldas infoajastu tekkimise ning andis tõuke peaaegu iga elektroonikavidina arengule, alates telefonidest ja lõpetades rakettidega. Bardeen pälvis ülijuhtimise arenduse eest teise Nobeli auhinna. Ülijuhtivuse teooriat kasutatakse tänapäeval tuumamagnetresonantsis ja magnetresonantstomograafias (MRT). 1990. aastal võis John Bardeeni leida ajakirja Life nimekirjast “100 selle sajandi mõjukaimat ameeriklast”.