John James Richard Macleod | |
---|---|
Sündinud |
6. september 1876 Clunie, Šotimaa |
Surnud |
16. märts 1935 (58-aastaselt) Aberdeen, Šotimaa |
Alma mater | Aberdeeni Ülikool |
Teadlaskarjäär | |
Tegevusalad | meditsiin |
Tuntumad tööd | insuliini kaasavastaja |
Tunnustus | Nobeli meditsiiniauhind (1923) |
John James Richard Macleod (6. september 1876 – 16. märts 1935) oli šoti biokeemik ja füsioloog.
Macleod õppis Aberdeeni Ülikoolis meditsiini ja sai 1898. aastal doktorikraadi. Macleod õppis aasta Leipzigi Ülikoolis biokeemiat ning sai 1902. aastal Londoni Haigla Meditsiinikooli õppejõuks.
1920. aastal emigreerus ta Ameerika Ühendriikidesse ja töötas Ohio osariigis ülikooli õppejõuna. Pärast I maailmasõda sai ta Toronto Ülikooli õppejõuks, õpetades füsioloogiat. 1928. aastal naasis Macleod Šotimaale ja asus tööle Aberdeeni Ülikooli.[1]
Macleod sai 1923. aastal koos Frederick Bantinguga Nobeli meditsiiniauhinna insuliini avastamise eest.[2] Macleodile auhinna andmine oli tol ajal vastuoluline, sest Banting väitis, et Macleodi panus insuliini avastamisel oli väike. Banting ja Macleod läksid seetõttu tülli ning nad ei suhelnud enam kunagi. 1954. aastal tehtud sõltumatu uurimine leidis, et Macleodi panus oli Bantingu väidetust oluliselt suurem.[3]