John O'Keefe

John O'Keefe (sündinud 18. novembril 1939) on Ameerika-Briti neuroteadlane ja University College Londoni professor. John O'Keefe jagas koos Norra neuroteadlaste May-Britt ja Edvard Moseriga 2014. aasta Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinda imetajate ajus ruumitaju vahendavate närvirakkude avastamise eest^[1].

John O'Keefe sündis 1939. aastal New Yorgis Ameerika Ühendriikides Iiri päritolu sisserändajate perekonnas. Ta sai kolledžist City College of New York bakalaureusekraadi ja jätkas õpinguid McGilli ülikoolis Kanadas. 1964. aastal sai ta McGilli ülikooli psühholoogiateaduskonnas magistrikraadi ning 1967. aastal Dr. Ronald Melzacki juhendamisel teadusdoktori kraadi (PhD). O'Keefe jätkas oma teadustööd järeldoktorandina University College Londonis 1967. aastal, kus temast sai 1987. aastal professor. John O'Keefe on nii Ühendkuningriigi kui ka Ameerika Ühendriikide kodanik.

John O'Keefe sai tuntuks imetajate ajus ruumitaju vahendavate närvirakkude avastamisega. Koos oma õpilase Jonathan Dostrovskyga viisid nad läbi närvirakkude aktiivsuse mõõtmisi vabalt ringiliikuvates rottides keskendudes hipokampuse nimelisele ajuregioonile. Oma katsete käigus avastasid nad närvirakud, mis laenglevad juhul kui katseloom viibib kindlas ruumipiirkonnas ^[2]. Hiljem hakati sellise aktiivsusega närvirakke nimetama koharakkudeks (ingl. k. place cells) ning ruumi regioone, kus vastav koharakk on aktiivne, nimetatakse kohaväljaks (ingl. k. place field). Oma katsete põhjal järeldas John O'Keefe, et hipokampuses peitub ruumitaju vahendav "kognitiivne kaart" ümbritsevast keskkonnast, mida loomad kasutavad keskkonnas orienteerumiseks. Need katsed kinnitasid Ameerika Ühendriikide eksperimentaalpsühholoogi Edward Tolmani poolt paarkümmend aastat varem välja käidud kognitiivse kaardi hüpoteesi. See avastus viis hiljem mitme sellise ruumitaju vahendava neurobioloogilise mehhanismi avastamisele nagu pea-suuna rakud, võrerakud ja piirderakud subikulumi ja entorinaalse korteksi nimelistest ajupiirkondadest^[3].