See artikkel ootab keeletoimetamist. (Veebruar 2021) |
Parun Rayleigh | |
---|---|
John William Strutt, kolmas parun Rayleigh | |
Sündinud |
12. november 1842 Langford Grove, Maldon, Essex, Inglismaa |
Surnud |
30. juuni 1919 (76-aastaselt) Terling Place, Witham, Essex, Inglismaa |
Alma mater | Cambridge'i Ülikooli Trinity kolledž |
Teadlaskarjäär | |
Tegevusalad | füüsika, akustika, optika |
Doktoritöö juhendaja |
Edward John Routh George Stokes[1] |
Tuntumad õpilased | |
Tunnustus |
|
Autogramm | |
John William Strutt, kolmas parun Rayleigh (ka lord Rayleigh; 12. november 1842 Langford Grove, Essex – 30. juuni 1919 Witham, Essex) oli inglise teadlane, kes andis olulise panuse nii teoreetilisse kui ka eksperimentaalfüüsikasse.
Rayleigh töötas kogu oma akadeemilise karjääri jooksul Cambridge'i Ülikoolis. Arvukate autasude seas anti talle 1904. aastal Nobeli füüsikaauhind "gaaside tiheduse uurimise ja nende uuringute käigus argooni avastamise eest". Aastatel 1905–1908 oli ta Londoni Kuningliku Seltsi president ja 1908–1919 Cambridge'i Ülikooli kantsler.
Rayleigh esitas esimese teoreetilise selgituse valguse elastse hajumise kohta osakestelt, mille mõõtmed on palju väiksemad hajuva valguskiirguse lainepikkusest. Seda käsitlust nimetatakse Rayleigh' hajumiseks ja see annab füüsikalise selgituse selle kohta, miks on taevas sinine. Lisaks uuris Rayleigh tahkistes levivaid ristiseid pinnalaineid, mida tänapäeval nimetatakse Rayleigh' laineteks.
Vooliste dünaamikas võttis ta kasutusele dimensioonita suuruse, Rayleigh' arvu, mis on seotud loodusliku konvektsiooniga. Panustas vooliste dünaamikasse, tutvustades kontseptsioone Rayleigh' voolamisest, Rayleigh'-Taylori ebastabiilsusest ja Rayleigh' tingimusest, mis tagavad Taylori-Couette'i voolamise stabiilsuse. Lisaks formuleeris ta aerodünaamilise tõstejõu tsirkulatsiooniteooria. Optikas pakkus Rayleigh' välja nurklahutuse kriteeriumi, mida nimetatakse ka Rayleigh' kriteeriumiks. Tema klassikalise musta keha kiirguse jaoks Rayleigh'-Jeansi valemi tuletamisel oli oluline osa kvantmehaanika teooriate tekkimiseks (vt katastroof ultravioletses spektri osas – ingl. k. ultraviolet catastrophe). Kõigele lisaks on Rayleigh tänini akustikute ja akustikainseneride seas hinnatud akustikaõpiku "The Theory of Sound" (1877) autor.