John von Neumann

John von Neumann

John von Neumann (ungari nimega Neumann János Lajos; 28. detsember 19038. veebruar 1957) oli Ungari juudi päritolu USA matemaatik, füüsik ja leiutaja.[viide?]

Ta on andnud olulise panuse paljudesse valdkondadesse, sealhulgas matemaatikasse, funktsionaalanalüüsi, füüsikasse, majandusteadusesse, arvutustehnikasse ja statistikasse. Kvantfüüsikas oli ta operaatoriteooria ja funktsionaalanalüütilise suuna teerajaja. Lisaks oli ta üks põhiliikmeid Manhattani projektis. Ennastkopeerivat struktuuri analüüsis von Neumann matemaatiliselt enne, kui avastati DNA struktuur.[viide?]

Von Neumann on andnud Riiklikule Teaduste Akadeemiale lühikese nimekirja faktidest oma elu kohta. Selles nimekirjas väitis ta, et tema jaoks tähtsaimad on need kvantfüüsika-alased tööd, mille kallal ta töötas Göttingenis (1926) ning seejärel Berliinis (1927–29). Koos füüsikateoreetik Edward Telleri ja matemaatik Stanislaw Ulamiga leidis von Neumann lahendused olulistele tuumafüüsika küsimustele, mis on seotud termotuumareaktsioonide ja vesinikupommiga.[viide?]

Von Neumann on avaldanud 150 tööd, millest 60 on seotud matemaatika, 20 füüsika ja 60 matemaatika rakendustega. Tema viimaseks tööks jäi lõpetamata käsikiri, mida ta kirjutas haiglas enne surma. Käsikirjas on viiteid teemadele, mis teda surma eel paelusid.[1]

  1. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega 7duaP on ilma tekstita.

From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by razib.in