Joodud

Joodud olid perekondlik või kogukondlik üritus.

Lääne-Eestis nimetati niimoodi varrusid, Põhja-Eestis (Lüganuse, Kadrina, Väike-Maarja, Koeru, Jüri jne) varrusid, pulmi, matuseid (sageli vastava täiendiga: varru joodud, matuse joodud jne.). Kesk-Eestis kandsid sellist nime perekondlikud peod (ka sünnipäevad uuemal ajal).

Lisaks olid joodud vastava täiendiga igasugused kokkutulekud söögi-joogiga teatava sündmuse tähistamiseks, näit. maja-joodud uue maja valmimisel, karjajoodud külakarjase kauplemise kinnituseks, hülgejoodud püügimeeskonna moodustamise puhul jne. ^[1].

Keskaegsetel kaupmeestel oli Tallinna Suurgildis aastas neli suurt pidustust: jõulujoodud^[2], vastlajoodud, papagoi laskmine ja maikrahvi pidu.