Juhtimine

See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2019) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Mai 2019) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel räägib juhtimisest majanduses ja halduses; sõna muude tähenduste kohta vaata lehekülge Juhtimine (täpsustus)

Juhtimine on lihtsustatult subjekti ja objekti vaheline suhe ehk tegevus, mille tulemusena juht mõjutab juhitavaid, et saavutada organisatsiooni eesmärgid läbi ressursside efektiivse ja eduka kasutamise.

Traditsiooniliselt on juhtimise funktsioonideks peetud tegevuste strateegilist ja operatiivset planeerimist, jooksvat tegevuste organiseerimist, organisatsiooni mehitamist ja selle liikmete motiveerimist, erinevate tegevuste koordineerimist ja kontrollimist jms.

Erialases kirjanduses on eristatud juhtimise klassikalisi ja seostavaid funktsioone. Klassikalisteks funktsioonideks on eelkõige ettevõtte horisontaalsed funktsioonid − planeerimine, organiseerimine, kontroll, personalijuhtimine ja eestvedamine. Need juhtimise viis funktsiooni iseloomustavad liikumist eesmärkide püstitamiselt nende täitmisele, võimaldades kompleksselt hõlmata kogu juhtimisprotsessi. Seostavateks funktsioonideks on eelkõige otsustamine ja kommunikatsioon. Esimene on seotud vahetult kolme klassikalise funktsiooniga, st planeerimise, organiseerimise ja kontrolliga, kusjuures otsustamist ei ole õige paigutada nende kõrvale selle seotuse ja osalise kattumise tõttu. Kommunikatsioonita ei ole juhtimine mõeldav, kuna see osategevus on seotud kõigi klassikaliste juhtimisfunktsioonidega. Nende täitmiseks on vajalik informatsiooni koguda, töödelda ja edastada, kusjuures sotsiaalne kommunikatsioon on väga tihedalt seotud eestvedamisega.^[1]

Traditsiooniliselt ja ajalooliselt on juhi (mänedžer, direktor, juhjataja või totaalse võimu korral diktaator) roll olnud sageli võimu keskne (juhi käske või korraldusi täidetakse tema omatava võimu tõttu ehk hirmust saada karistada). Tänapäevane juhtimine lähtub aga tõsiasjast, et inimesed ei allu võimule, kuna neil on demokraatlikus ühiskonnas valikuvabadus. Seetõttu tuleb inimesed juhi poolt kaasata tegevusse vabatahtlikkuse alusel. Juht peab seetõttu käskude ja keeldude asemel looma visiooni ja näitama isiklikku eeskuju visiooni alusel seatud eesmärkide saavutamiseks. Juht on tänapäeval aina enam liidri ehk teenäitaja rollis. Juht peab tulemuste saavutamiseks suutma luua arusaadava visiooni tulevikust ja seadma selle alusel eesmärgid, millega inimesed saavad oma isiklikke eesmärke siduda. Kaasaegset juhti (inglise keeles leader) eristab traditsionaalsest (võimu alusel talitavast) juhist see, et teda järgitakse vabatahtlikult. Näiteks seetõttu, et mõistetakse eesmärgi olulisust või eesmärgi sidet isikliku arenguga. Juhtimise fookus on seetõttu muutunud võimule baseeruvalt käsutamiselt tegevuste strateegilisele planeerimisele, organisatsiooni liikmete kaasamisele, koostööle ja tegevuste sihipärasele organiseerimisele ja koordineerimisele.