Tõenäosusteoorias ja matemaatilises statistikas nimetatakse juhuslikuks suuruseks suurust, mille väärtus sõltub juhusest.[1] Formaalsema definitsiooni järgi on juhuslik suurus funktsioon, mis seab juhusliku katse igale võimalikule tulemusele (elementaarsündmusele) vastavusse mingi suuruse.[2] Suurust , mille võrdumine katse käigus etteantud väärtusega on juhuslik sündmus, nimetatakse juhuslikuks suuruseks[3].
Kui see väärtus on arvuline, siis räägitakse juhuarvust. Juhuarvude näiteid: kahe täringu veeretamise silmade summa ja võidu suurus õnnemängus; rahvastiku hulgast juhuslikult valitud inimese vererõhk; aktsia sulgumishind börsipäeva lõppedes. Juhuslikud suurused võivad olla ka keerukamad matemaatilised objektid, näiteks juhuslikud liikumised, juhuslikud permutatsioonid ja juhuslikud graafid.
Ühel juhuslikul katsel põhinevad paljud erinevad juhuslikud suurused.[2] Üksikut väärtust, mille juhuslik suurus juhusliku katse tegemisel omandab, nimetatakse realisatsiooniks[4] või juhusliku protsessi puhul ka trajektooriks.
Termin "juhuslik suurus" (zufällige Gröβe) pärineb Andrei Kolmogorovilt (Die Grundbegriffe der Wahrscheinlichkeitsrechnung 1933).[5]