Julgestuspolitsei

See artikkel vajab toimetamist. (November 2018) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Julgestuspolitsei

Eesti politsei vapp
Asutatud	1993
Peakorter	Tallinn
Asukoht	Ädala 4E, 10614 Tallinn
Tegevuspiirkond	Eesti Vabariik
Juhtkond	Julgestuspolitsei politseidirektor: Ivar Prits (1993–2000) ... Raivo Aeg (2003–2005) Politseipeadirektori asetäitja julgestuspolitseis .. Ivar Prits (2006–2009)[1]politseipeadirektori asetäitja julgestuspolitseis
Emaorganisatsioon	Politseiamet Politsei- ja Piirivalveamet

Julgestuspolitsei oli Politseiameti halduses olev valitsusasutus, mille põhiülesanne oli politsei korrakaitse valdkonna tegevuse korraldamine, süütegude tõkestamine, avastamine ja ennetamine, osalemine avaliku korra tagamisel ja liiklusjärelevalve teostamisel, Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe, peaministri, riigi ametlike külaliste ja Vabariigi Valitsuse määratud isikute julgestamine ning Vabariigi Valitsuse määratud objektide valvamine ja kaitsmine.

1998. aasta põhimäärus jagas Julgestuspolitsei kuude struktuuriüksusesse, milleks olid kaitseosakond; valveosakond; majandusosakond; korrapidamistalitus; personalitalitus; raamatupidamistalitus^[2]. Kaitseosakonna põhiülesanne oli kaitsta Eesti Vabariigi Presidenti, Riigikogu esimeest ja peaministrit ning Vabariigi Valitsuse määratud teisi ametiisikuid ja riigi ametlikke külalisi ning koguda, süstematiseerida ja analüüsida oma tegevuseks vajalikku informatsiooni. Valveosakonna põhiülesanne oli tagada Vabariigi Valitsuse poolt määratud isikute ja objektide valve ja sissepääsurežiim. Korrapidamistalituse põhiülesanne oli vastu võtta, fikseerida, säilitada ja edastada Julgestuspolitseisse laekuvat informatsiooni, koordineerida posti- ja autopatrullide tööd, jälgida ja edastada patrullekipaažidele valvatavatelt objektidelt saabuvaid häiresignaale.

2001. aasta põhimäärus jagas Julgestuspolitsei kuude struktuuriüksusesse, milleks olid kaitse-, valve- ja majandusosakond ning korrapidamis-, personali-, ja raamatupidamistalitus.^[3] Kaitseosakonna põhiülesanne oli kaitsta Eesti Vabariigi Presidenti, Riigikogu esimeest ja peaministrit ning Vabariigi Valitsuse määratud teisi ametiisikuid ja riigi ametlikke külalisi ning koguda, süstematiseerida ja analüüsida oma tegevuseks vajalikku informatsiooni. Valveosakonna põhiülesanne oli tagada Vabariigi Valitsuse poolt määratud isikute ja objektide valve ja sissepääsurežiim. Korrapidamistalituse põhiülesanne oli vastu võtta, fikseerida, säilitada ja edastada Julgestuspolitseisse laekuvat informatsiooni, koordineerida posti- ja autopatrullide tööd, jälgida ja edastada patrullekipaažidele valvatavatelt objektidelt saabuvaid häiresignaale. Personalitalituse põhiülesanne oli korraldada politseinike ja teiste teenistujate teenistusse võtmist ning teenistusest vabastamist, erialast väljaõpet ja täienduskoolitust, viia läbi distsiplinaarjuurdlust ning kontrolli, teha ettepanekuid personali valiku põhimõtete ning ametikohale sobivuse kohta, korraldada ja valmistada ette atesteerimised.

2002. aasta põhimäärus vähendas struktuuriüksuste arvu neljale: kaitse-, valve-, korrakaitse- ning üldosakond.^[4] Kaitse- ja valveosakonna ülesanded ei muutunud, tekkis juurde korrakaitseosakond, mille põhiülesanne oli aidata territoriaalsetel politseiasutustel säilitada politseikoerte abil avalikku korda nende territooriumil, valmistada ette politseikoeri ning kasutada neid avaliku korra kaitsel ning kuritegude ja haldusõiguserikkumiste ennetamisel, tõkestamisel ja avastamisel, sh osaleda suurüritustel avaliku korra tagamisel ning rahutuste mahasurumisel. Üldosakonda koondati endiste korrapidamis-, personali-, ja raamatupidamistalituste ülesanded.

2003. aastal moodustati julgestuspolitsei koosseisus 39 töötajaga liiklusjärelevalve osakond. Liiklusjärelevalve osakonda kuulus kaks talitust: liiklusjärelevalve ja preventsioonitalitus. Liiklusjärelevalve talituse põhiülesandeks oli liiklusõnnetuste arvu vähendamisele ning liiklusohutuse suurendamisele suunatud tegevus ja spetsialiseeritud liiklusjärelevalve. Preventsioonitalitus kujundas liikluspreventsiooni kaudu jalakäijate, sõitjate ja juhtide õigeid liiklusharjumusi, osaleb liikluspreventsiooni üritustel ning korraldab väljaõpet. Eriüksus paiknes Tallinnas, kuid tööpiirkonnaks oli kogu Eesti^[5]. Liiklusjärelvalve osakonna juhina tegutses Tõnis Sulu^[6].

2006. aasta Julgestuspolitsei põhimääruse kohaselt olid struktuuriüksused:

• 1) korrakaitseosakond;
• 2) julgestusosakond;
• 3) teenistusosakond^[7].

• Korrakaitseosakonna põhiülesanne oli politsei korrakaitse valdkonna tegevuse korraldamine, õigusalane tegevus oma pädevuse piires, avaliku korra tagamine koostöös teiste politseiasutustega, väärteoasjade menetlemine ja süütegude ennetamine, tõkestamine ja avastamine oma pädevuse piires, liiklusjärelevalve teostamine, suurürituste liiklusohutuse tagamisel osalemine, Eesti Vabariigi ametlike külaliste visiitide korral külaliste liikumismarsruutidel turvalisuse tagamisel osalemine, turvaseaduse ja relvaseaduse alusel haldusmenetluse teostamine ning kriminaalkünoloogia valdkonnaga seotud küsimuste lahendamine.
• Julgestusosakonna põhiülesanne oli Vabariigi Presidendi ja tema pereliikmete, Riigikogu esimehe, peaministri, Vabariigi Valitsuse määratud teiste isikute ja riigi ametlike külaliste julgestamine ning Vabariigi Valitsuse määratud objektide valvamine ja kaitsmine; julgestustegevusega seonduva informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine.
• Teenistusosakonna põhiülesanne oli alarmsõidukijuhtide ettevalmistamise korraldamine ja täiendkoolitus, avalikkusega suhtlemine; õigusalane teenindamine, distsiplinaarjuurdluste läbiviimine; sisekoolituste, personalitöö, majandustegevuse, raamatupidamise ja asjaajamise korraldamine.

Politsei ja piirivalve ühendasutuse loomisel 2010. aastal liideti Julgestuspolitsei Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitseosakonna koosseisu. Üksuse tööülesandeid jäid samaks.^[8]