Kahepaiksed

Kahepaiksed
värvalkonn Dendrobates tinctorius
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Alamhõimkond	Selgroogsed Vertebrata
Klass	Kahepaiksed Amphibia

Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast. Kahepaiksed – konnad, vesilikud, salamandrid jne – on esimesed maismaaselgroogsed. Üleminek veest maismaale oli selgroogsete evolutsioonis murranguliseks sündmuseks. Seda võimaldasid kalade uimjäsemete muutumine aegamisi varvasjäsemeteks ja lõpusehingamise asendumine kopsuhingamisega. Amfiibide maale tulekuga hakkas eristuma kael, nahk muutus kuivemaks, ent säilitas siiski näärmerikkuse, kadusid neuromastid, kujunes keskkõrv ja eristus sisekõrv, südame koda jaotus kaheks ning tekkis kaks vereringet.

Siiski on kahepaiksed suures osas kaladega sarnased loomad:

• nad on kõigusoojased (poikilotermsed);
• südamel on säilinud alamatele kaladele omane arteriooskuhik;
• nende erituselundid on sama tüüpi nagu alamatel kaladel;
• munarakud õhukese kestaga kaetud ja nende loodetel puuduvad lootekestad;
• moondega areng.^[1]

Kalade vastsed (maimud) sarnanevad vägagi kahepaiksete vastsetega (kullestega) järgmiste tunnuste poolest:

• hingavad lõpustega;
• jäsemed puuduvad;
• mõlajas saba;
• neuromastid ehk küljejooneelundid on olemas.

Zooloogia haru, mis uurib kahepaikseid, nimetatakse batrahholoogiaks.