Back Kaliningrad Afrikaans ካሊኒንግራድ Amharic Cyningesbeorg ANG كالينينغراد Arabic كالينينجراد ARZ Kaliningráu AST Kalininqrad Azerbaijani کالینینقراد AZB Калининград Bashkir Kaliningrad BAN
|
See artikkel räägib Kaliningradi oblasti linnast, Kaliningrad on ka Koroljovi linna endine nimi. "Königsberg" suunab siia, teiste samanimeliste kohta vaata lehekülge Königsberg (täpsustus). |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2013) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
 | Artikli neutraalsus on vaidlustatud! |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Mai 2023) |
| Kaliningrad | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| |||
 | |||
|
| |||
Pindala: 225 km²  | |||
|
Elanikke: 489 735 (2023)[1] | |||
|
| |||
| Koordinaadid: 54° 43′ N, 20° 30′ E | |||
  | |||
Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.
Läänemere lõunakaldal Wisła maasääre ja Kura maasääre vahelisel Sambija poolsaarel asuv sadamalinn on kohalik tootmis- ja tööstuskeskus. See asub Pregolja jõe suudmest umbes 10 km kaugusel sisemaal jõe mõlemal kaldal. Wisła lahe väljavoolu ääres Baltiiskis paikneb eksklaavi tähtis Venemaa relvajõudude mereväebaas ning ümbruskonnas mitmed õhuväebaasid.
Enne 1255. aastat esineb kirjalikes allikates linna preisikeelne nimi Twangste. Ida-Preisimaa pealinnaks oli see aastail 1457–1945, moodustades kultuuri- ja majanduskeskuse ning Saksa Riigi põhjapoolseima suurlinna. Saksapäraseks ametlikuks nimeks jäi 1936. aastani Königsberg in Preußen, veel 1946. aastani kandis linn lühendatult nime Königsberg (kirillitsas Кёнигсберг).
Teise maailmasõja liitlasvägede õhurünnakutes purustati linn peaaegu täielikult. Potsdami konverentsi otsusele vastavalt allutati Königsberg koos Preisimaa kirdeosaga Nõukogude Liidule. Kui 1939. aastal elas linnas 370 000 elanikku, siis 1945. aasta aprilliks oli Königsbergis alles ligikaudu 150 000 inimest. Neist suurem osa suri nälga ja haigustesse või tapeti Nõukogude sõdurite poolt, 1945. aasta detsembris oli elus vaid 20 000 linlast. Ellujäänuid püüti sihikindlalt mõjutades lühikese ajaga "ümber kasvatada", kuid see ei õnnestunud. 1947. aastal küüditati enamik neist Stalini dikteerimisel Nõukogude okupatsioonitsooni Saksamaal. Kohale pidid jääma vähesed spetsialistid, keda tembeldati Nõukogude kodanikeks, nad pidid aitama kohalikke ettevõtteid taastada. Samal ajal algas Nõukogude inimeste sissevool, liidu lagunemise ajaks 1990. aastal moodustasid sakslased vaid 0,6% elanikkonnast. Tänapäeval moodustavad venelased üle 80% linna rahvastikust.
4. juulil 1946 nimetati Königsberg Nõukogude riigitegelase Mihhail Kalinini järgi Kaliningradiks. 1967. aastal lammutati taastamise asemel õhurünnakutes kannatada saanud Königsbergi loss. Vanalinnast olid alles vaid toomkiriku varemed, kuhu on maetud saksa filosoof Immanuel Kant. Saksamaa rahalise abiga taastati Königsbergi toomkirik aastail 1992–1998.
Kohalik ülikool kannab nüüd nime Immanuel Kanti nimeline Balti Föderaalne Ülikool ning peab end ajaloolise Königsbergi ülikooli õigusjärglaseks.
