Kalle Kulbok (sündinud 3. aprillil 1956 Tallinnas) on eesti poliitik ja kodanikuõiguste aktivist. Teda tuntakse endise Sõltumatute Kuningriiklaste ja Rojalistliku Partei juhina.
Kalle Kulbok lõpetas 1974 Nõo Keskkooli. Hiljem õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis muu hulgas matemaatikat. Ülikool jäi lõpetamata.
Mõnda aega tegutses Kulbok Tartus keelevolinikuna. Ajakirjandus kajastas tema nõudmist, et baarisilt "Bistro" tuleb asendada eestikeelse sildiga "Bistroo".
Oli Eesti Kongressi liige.
Eesti Rojalistliku Partei juhina ning Sõltumatute Kuningriiklaste esinumbrina pääses ta 1992 VII Riigikokku. 1995. aasta Riigikogu valimistel ei õnnestunud tal kandideerida, sest ta keeldus kinnitamast oma lojaalsust Eesti Vabariigile.
Pärast Kuningriiklaste kadumist ei jätnud Kulbok, erinevalt enamikust oma endistest aatekaaslastest, avalikku protestimeelsuse avaldamist ning peagi sai temast Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse pooldaja ehk tolle hetke ajaloolises kontekstis Euroopa Liiduga liitumise vastane. Ta on koostanud raamatu "Euroopa Liit – skeptiku vaatenurk" ja avaldanud Eesti meedias oma vaateid kaitsvaid artikleid ning püüdnud ka talle mittemeeldiva vastu aktiivselt tegutseda (näiteks tõmbas Iraagi sõja alguse puhul Tartus Eesti lipu poolde vardasse ja püüdis Euroopa Liiduga liitumise ajal välja kuulutada Eesti Kuningriiki). Seejuures on jäänud enamasti lahtiseks, kas tegu on tõsimeelse aktsiooni või pigem naljaga.
Kalle Kulbok on pikka aega töötanud EENetis (Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrgus) spetsialistina.
19. septembril 2003 esitas Kalle Kulbok Riigikohtule taotluse Euroopa Liiduga ühinemise kohta korraldatud rahvahääletuse õigustühiseks kuulutamiseks.[1] Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis Kulboki kaebuse läbi vaatamata, kuna sellise taotluse esitamiseks oli õigus üksnes presidendil.[2]