Kalmari unioon

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Märts 2021) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Kalmari unioon 1397–1523

Kalmari uniooni rekonstrueeritud lipp Pommeri Eriku vapp

Kalmari unioon 1500. aasta paiku

Kalmari unioon (taani, rootsi ja norra keeles Kalmarunionen) oli Taani, Rootsi ja Norra kuningriigi vaheline personaalunioon aastail 1397–1523. Eri aegadel hõlmas unioon Taani, Rootsi, Norra, Soome, Islandi, Gröönimaa, Fääri saared, Orkney, Shetlandi ja teisi alasid.

Kuigi vormiliselt jäid kõik uniooni kuuluvad riigid iseseisvaks, oli domineerivaks jõuks siiski Taani. See põhjustas rahulolematust teistes osapooltes (eelkõige Rootsis) ja viis konfliktideni ning tõi korduvalt kaasa olukorra, kus Rootsi väljus ajutiselt liidust. Rootsi lõplik lahkulöömine unioonist leidis aset 1523. aastal, mil Rootsi kuningaks sai Stockholmi veresauna järel Taani-vastast ülestõusu alustanud aadlimees Gustav Vasa.

Taani ja Norra unioon jäi püsima 1814. aastani, mil Norra liideti Kieli lepinguga Rootsiga.