Kaltsedon | |
---|---|
Omadused | |
Keemiline valem | SiO2 |
Mineraaliklass | karkass-silikaadid |
Molekulmass | 60,08 |
Värvus | hall, sinine, valge, roosa, roheline, pruun, kollane, oranž, hallikasmust |
Tihedus | 2,57–2,64 g/cm³ |
Kõvadus | 6,5–7 |
Lõhenevus | puudub |
Süngoonia | trigonaalne |
Punktigrupp | trigonaalne trapetsoeedriline |
Kriips | valge |
Kaksistumine | esineb |
Murdepind | karpjas |
Läige | klaasi, rasva |
Kristallooptilised omadused | |
Optiline telg | üheteljeline |
Optiline märk | positiivne |
Kaksikmurdumine | 0,005–0,009 |
Reljeef | madal |
Pleokroism | puudub |
Interferentsvärvused | esimest järku valge ja hall |
nω | 1,53–1,544 |
nε | 1,53–1,553 |
Kaltsedon on peitkristalse kvartsi agregaat.
Et kaltsedon on kvartsi erim, peetakse teda traditsiooniliselt mineraaliks, ehkki võimalik oleks ka kaltsedoni arvamine kivimite hulka, sest ta on mineraaliagregaat nagu kivimid üldse.
Minevikus arvati, et kaltsedon on kristallilise kvartsi kiuline varieteet. Alles 1990. aastatel selgus, et kaltsedon sisaldab ka kvartsi monokliinset varieteeti, mida nimetatakse moganiidiks. See moodustab kaltsedonist 5–20%. Rahvusvaheline Mineraloogiaassotsiatsioon on tänapäeval moganiidi olemasolu ametlikult tunnistanud.