Kamala Harris | |
---|---|
Kamala Harris (2021) | |
Ameerika Ühendriikide asepresident | |
Ametis | |
Ametisse asumise aeg 20. jaanuar 2021 | |
Eelnev | Mike Pence |
Ameerika Ühendriikide Senati liige Californiast | |
Ametiaeg 3. jaanuar 2017 – 20. jaanuar 2021 | |
Eelnev | Barbara Boxer |
California osariigi 32. peaprokurör | |
Ametiaeg 3. jaanuar 2011 – 3. jaanuar 2017 | |
Eelnev | Jerry Brown |
Järgnev | Xavier Becerra |
San Francisco 27. prokurör | |
Ametiaeg 8. jaanuar 2004 – 3. jaanuar 2011 | |
Eelnev | Terence Hallinan |
Järgnev | George Gascón |
Isikuandmed | |
Sünninimi | Kamala Devi Harris |
Sünniaeg |
20. oktoober 1964 Oakland, California |
Erakond | Demokraatlik Partei |
Alma mater |
Howardi Ülikool California Ülikool |
Autogramm |
Kamala Devi Harris (sündinud 20. oktoobril 1964 Oaklandis) on Ameerika Ühendriikide poliitik, 49. USA asepresident. Ta kuulub Demokraatlikku Parteisse. 2017–2021 oli ta Ameerika Ühendriikide senaator ning esindas senatis California osariiki. Ta oli Demokraatlikku Partei kandidaat 2024. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel, kuid kaotas valimised Donald Trumpile.
Kamala Harris on Jamaicast ja Indiast pärit immigrantide tütar. Ta lõpetas 1986. aastal Howardi Ülikooli politoloogia ja majanduse alal ning sai 1989. aastal juuradoktori kraadi California ülikooli Hastingsi Juurakolledžist. Ta on töötanud prokurörina. 2011–2017 oli ta California osariigi peaprokurör ning alates 3. jaanuarist 2017 senaator.
2020. aasta presidendivalimistel seadis ta üles oma kandidatuuri Demokraatliku Partei eelvalimistel. 3. detsembril 2019 teatas ta oma loobumisest, tuues põhjuseks rahanappuse. Märtsis 2020 teatas ta oma toetusest Joe Bidenile. 11. augustil 2020 teatas Biden, et on valinud Harrise oma asepresidendikandidaadiks.[1]
2021. aasta 19. novembril sai temast lühikeseks ajaks (Joe Bideni meditsiiniline protseduur) esimene naine Ameerika Ühendriikide presidendi kohustes.[2]
Pärast seda kui Joe Biden loobus 2024. aasta juulis uuesti presidendiks kandideerimast, alustas Harris oma valimiskampaaniat. Tema kandidatuuri toetasid lisaks Joe Bidenile mitmed mõjukad demokraadid, teiste seas Bill ja Hillary Clinton ja Nancy Pelosi[3] ning Barack ja Michelle Obama.[4]
<ref>
-silt. Viide nimega Independent
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega ERR
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega ERR2
on ilma tekstita.