Back خاصية شعرية Arabic Capilaridá AST Kapilyarlıq Azerbaijani Капілярны эфект Byelorussian Капилярност Bulgarian কৈশিক ক্রিয়া Bengali/Bangla Capil·laritat Catalan Kapilarita Czech Kapillærkraft Danish Kapillareffekt German
Kapillaarsus on mittesegunevate keskkondade, harilikult tahke ja vedela faasi kokkupuute piirkonnas ilmnevad pindpinevusnähtused; kitsamas mõttes märgumisega kaasnevad imendumisnähtused kapillaarides ja poorides[1].
Kapillaarsuse tõttu on vedeliku tase suuremas anumas ja sellega ühendatud peenikeses torus erinev.
Kapillaarnähtused on füüsikalis-keemilised nähtused, mis ilmnevad peenikestes torudes ehk kapillaarides või poorsete materjalide poorides. Kapillaarefekt annab vedelikele omaduse voolata kitsas ruumis ilma näiliste välisjõudude (raskusjõud) otsese mõjuta. Efekt ilmneb näiteks värvipintsli harjastel ja saapapaelte märgumisel, samuti poorsetes materjalides nagu betoon või paber. Kapillaarefekt ilmutab end ka eluslooduses, taimsetes ja loomsetes rakkudes, kus on oluline vedeliku rakkudevaheline liikumine. Efekti põhjuseks on vedeliku ja tahkise pinnal olevad molekul-molekul vahelised sidemed ehk van der Waalsi vastasmõju. Nähtuse ilmnemise eelduseks on, et kapillaari või poori kõverusraadius on võrreldav vedelikupinna kõverusraadiusega, sest siis kompenseeruvad kohesiooni tõttu tekkinud vedeliku pindpinevusjõud ning vedeliku ja tahkise osakeste vahel mõjuv adhesioonjõud. Tulemuseks on vedeliku vaba liikumine mööda poori või kapillaari.[2]