Kapsasrohi | |
---|---|
"Köhler's Medizinal-Pflanzen": Brassica nigra | |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts |
Kapsalaadsed Brassicales |
Sugukond |
Ristõielised Brassicaceae |
Perekond |
Kapsasrohi Brassica |
Kapsasrohi (Brassica L.) on kapsalaadsete seltsi ristõieliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.
Kapsasrohu perekonda kuulub üle 30 metsiku liigi ja hübriidi, lisaks hulgaliselt kultuurliike ja -hübriide, sealhulgas kapsas, kaalikas ja naeris.
Kapsasrohi kasvab looduslikult Lääne-Euroopas, Vahemere maadel ja Aasia parasvöötmes. Lisaks kultuurliikidele, mida kasvatatakse üle maailma, on perekonnas ka umbrohtusid, eriti Ameerikas ja Austraalias.
Enamik kapsasrohtusid on ühe- ja kaheaastased taimed, aga leidub ka kääbuspõõsaid.
Kapsasrohu õitel on 4 kroonlehte ja 4 tupplehte. Tupplehed on rõhtsad või püstised. Kroonlehed on äraspidimunajad, kollased või valged, vahel lillakate leheroodudega. Õite sisemuses paiknevad tolmukate alusel neerukujulised nektarinäärmed. Emakakael on lühike. Emakasuue on suur, lame ja enam-vähem kahe hõlmaga.
Kapsasrohu vili on kõdrake, mis on sirge ning koonuse- või naasklikujulise otsaga. Kõik kõdrakesed ei sisalda seemneid, osa on tühjad. Kõdrakese poolmed on selgete kesksoontega ja ebaselgete külgsoontega. Paksud lainelised vaheseinad koosnevad kattekoest. Seemned on kerajad või munajad ja paiknevad ühes reas. Idujuur asub idulehtede vahele moodustunud õnaruses.