 | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. (Veebruar 2021) |
Karl-Kustav Kalkun (9. aprill 1927 Tartu – 21. veebruar 1990 Tallinn) oli eesti näitleja.
Ta lõpetas 1946. aastal Tartu 1. Keskkooli ja 1956. aastal Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna.
Ta tuli 1948. aastal ülikooli spordiklubi meeskonnas korvpallis Eesti NSV meistriks.
Ta töötas Vanemuises, Draamateatris, Noorsooteatris ja Estonias, esines estraadil ning mängis muu hulgas ka filmides "Laulu sõber" (1061), "Viini postmark" (1967), "Hullumeelsus" (1968), "Viimne reliikvia" (1969), "Tuulevaikus" (1970), "Karikakramäng: Tätoveering "(1977), "Siin me oleme" (1978), "Teatridirektor" (1983), "Õnnelind flamingo" (1986), "Näkimadalad" I ja II osa (1987) ning IV osa (1988). Karl Kalkun oli oma õnnestunud karakterrollide tõttu armastatud ja hinnatud eesti näitleja.
Suri 21. veebruaril 1990 Eesti Televisiooni stuudios saate "Teemaõhtu" salvestamise ajal[1] südame rütmihäiretest põhjustatud äkksurma.[2]
- ↑ Lõpetamata saade 9. aprill 1990, kus on võimalik näha tema surma: http://arhiiv.err.ee/vaata/lopetamata-saade
- ↑ Eha Laanepere. Perpetuum mobile ootamatud löögid. Anne & Stiil / Delfi Lood. 21.01.2003.