Back Karel die Grote Afrikaans Karl der Große ALS ካሮሉስ ማግኑስ Amharic Carlos Magno AN Carl Micela Francena Cyning ANG शार्लेमन्य ANP شارلمان Arabic شارلمان ARZ Carlomagno AST Charles I (gazik ke Franca) AVK
"Charlemagne" suunab siia. Eesti ansambli kohta vaata artiklit Charlemagne (ansambel).
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
| Karl Suur | |
|---|---|
 | |
| Saksa-Rooma keiser | |
|
Ametiaeg 25. detsember 800 – 28. jaanuar 814 | |
| Eelnev | Konstantinos VI (Bütsantsi keiser) |
| Järgnev | Ludwig Vaga |
| Langobardide kuningas | |
|
Ametiaeg 10. juuli 774 – 28. jaanuar 814 | |
| Eelnev | Desiderius |
| Järgnev | Ludwig Vaga |
| Frangi kuningas | |
|
Ametiaeg 9. oktoober 768 – 28. jaanuar 814 | |
| Eelnev | Pippin Lühike |
| Järgnev | Ludwig Vaga |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
2. aprill 742 Frangi riik |
| Surmaaeg |
28. jaanuar 814 (71-aastaselt) Aachen, Frangi riik (tänapäeva Saksamaa) |
| Abikaasa |
Desiderata (770–771) Hildegard (771–783) Fastrada (784–794) Frangi kuninganna (794–800) |
| Vanemad |
Pippin Lühike Bertrada Noorem |
| Lapsed |
Pippin Küürakas Karl Noorem Pippin Itaaliast Ludwig Vaga |
| Sugulased | Karolingid |
| Elukoht | Aacheni toomkirik (viimne puhkepaik) |
| Autogramm |
 |
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Karl Suur pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Rooma keisriks. Ta oli sõjaliselt üliedukas, liidendas Frangi riigiga nii Saksamaa (Elbe jõeni), Põhja-Itaalia kui ka Lõuna-Prantsusmaa ning Madalmaad. Ainsana jäid tänase Prantsusmaa aladest tema riigiga ühendamata bretoonide maad (Bretagne). Karl Suur oli Pippin Lühikese poeg ja Ludwig Vaga isa.