Kasutaja:Estopedist1

Main pages:

enwiki (en:User:Estopedist1)

Commons (Commons:User:Estopedist1)

Kasutaja keelteoskus
et-N See kasutaja valdab eesti keelt emakeelena. en-3 This user has advanced knowledge of English. de-1 Dieser Benutzer beherrscht Deutsch auf grundlegendem Niveau. ru-1 Этот участник владеет русским языком на начальном уровне. fi-1 Tämä käyttäjä osaa suomea vähän. sv-1 Den här användaren har grundläggande kunskaper i svenska. fr-1 Cet utilisateur dispose de connaissances de base en français. pl-1 Ten użytkownik posługuje się językiem polskim na poziomie podstawowym. lt-1 Šis naudotojas gali rašyti ir skaityti pradinio lygio lietuvių kalba. lv-1 Šis lietotājs latviešu valodu prot pamatlīmenī. da-1 Denne bruger har grundlæggende kendskab til dansk. no-1 Denne brukeren har grunnleggende kjennskap til norsk (bokmål). vro-2 Taa pruukja mõist küländ häste võro kiilt. la-1 Hic usor simplici lingua Latina conferre potest. grc-1 Ὅδε ὁ χρώμενος στοιχειώδη γνῶσιν τῆς ἀρχαίας ἑλληνικῆς ἔχει.
Kasutajad keelteoskuse järgi

See kasutaja pooldab rohelist mõtte- ja eluviisi.

See kasutaja hoolib keskkonnakaitsest.

Sellele kasutajale ei meeldi suitsetamine.

See kasutaja toetab avatud juurdepääsu põhimõtet

See kasutaja elab Tartus.

185 000 See kasutaja on teinud eestikeelses Vikipeedias üle 185 000 redaktsiooni.

33 000 See kasutaja on loonud eestikeelses Vikipeedias rohkem kui 33 000 artiklit.

Minu nimi on Margus Mägi. Ma sündisin 1986. Ma alustasin Vikipeedias 1. jaanuaril 2005. 2006–2014 olin ma Vikipeedia administraator.

Etwiki jaoks on kõige tähtsam kasutusele võtta artiklitesse tehtud redigeerimiste automaatne teadaandmine (vihjeid en:Wikipedia:Flagged revisions/Sighted versions, vt ka seotud interwikid), sest me juba ammu ei suuda kõikidel artiklitesse tehtud muudatustel silma peal hoida. Tulemus on see, et kellegi hästi kirjutatud artikkel võib nüüd sisaldada lisandusi, mida keegi pole kontrollinud!

Tõdemus (2013, täiendatud 2014): "Eestikeelne Vikipeedia saab tulevikus kindlasti kõige tähtsamaks Eesti teemat kajastavaks andmekoguks ehk Estopeediaks, kus enamik eestikeelseid maailma temaatikat kajastavaid artikleid kustutatakse või enne kustutamist arhiveeritakse ning asendatakse lingua franca linkidega (vt näidet järgmises lauses). Veel kaugemas tulevikus eestikeelne Eesti temaatikat kajastav tekst automaattõlgitakse lingua franca'ks, et seda huvipõhises (mitte rahvuspõhises!) avatud maailmaühiskonnas (lingua franca link), nt kasvõi Marsil, võiks igaüks lugeda". (Täiendav asjakohane info siit.)

Ma tegelesin peaasjalikult futuroloogiliste (eriti jätkusuutliku arenguga seonduva) ja loodusteadustesse puutuvate teemadega. Praegu Eesti etnograafia ja Eesti ajalugu, erihuvid on terminoloogia (eriti mõistesüsteemid (-väljad)), kategoriseerimine, märksõnastamine ja võõrvikides (eeskätt enwiki, dewiki, ruwiki, fiwiki, svwiki, frwiki) Eestiga seotud märksõnade ja kategooriate intervikide ühtlustamine. Olen tunnetuslik (?) visionäär.

Ma õppisin Eesti Maaülikoolis, kust loodusteaduse magistrikraad (MSc); lõpetamata jäi TÜ keeletoimetamise eriala magistrantuur. Olen tegutsenud Rahvusarhiivis, Eesti Rahva Muuseumis, Eesti Kirjandusmuuseumis; eesti kultuuri huvides (?) võiks kiirendada nende kahe asutuse taas (löödi lahku 1940) ühendamist. Praegune osaline dubleerimine võib olla ressursiraiskamine.

Pean lugu eesti keelest ja selle unikaalsusest globaalses kultuuriruumis; varem olen tauninud lokkavat anglomaaniat (täiendus 2020). Samuti taunin USA initsieeritud neokapitalistliku majanduskasvu kontseptsiooni ja ameerikalikku hüpnotiseeritud elu- ja mõtteviisi; seda käsitleb geniaalselt ja objektiivselt (?) eesti juurtega keskkonnaaktivist ja meediategelane Kalle Lasn teoses "Kultuuritõkestus". Vast on võtmesõna rohekapitalism (en:eco-capitalism) (täiendus, 2019).

Ma loodan, et Lääne ühiskond ja kultuur suudab ületada kunstlikult tekitatud tarbimissõltuvust, elamist tulevaste põlvkondade arvelt ning minimeerida ebaeetiliste investeeringute ulatust; ühtlasi loodan, et maailm pole jäänud hiljaks jätkusuutliku arengu juurutamisega, ja et kõik teadustööd ei peaks kantama unustuse hõlma, juhul kui peaks lõpetatama ökokatastroofiga. (Ainuüksi selle stsenaariumi võimalikkus peaks väga väga tõsiselt mõtlema panema!)