Back Keila Azerbaijani Keila BAT-SMG Кейла Byelorussian Кейля BE-X-OLD Keila (lungsod) CEB Keila Czech Keila Danish Keila (Stadt) German Keila English Keila Esperanto

Keila

 See artikkel räägib linnast; aadlisuguvõsa kohta vaata artiklit Kegel (aadlisuguvõsa); teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Keila (täpsustus).
Keila
Ülevalt alla, vasakult paremale: Keila kirik, Keila kultuurikeskus, Keila raudteejaam, Harju KEKi tehnotalituse hoone, vaade Keilale õhust.
Pindala: 11,2 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 10 964 (1.01.2024)[2] Muuda Vikiandmetes
EHAK-i kood: 0296[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 59° 19′ N, 24° 25′ E
Keila (Eesti)
Keila
Kaart

Keila on linn ja omavalitsusüksus Harju maakonna lääneosas Keila jõe ääres, Tallinnast 25 km edelas.

Keila piirneb kirdenurgast Harku valla Kumna külaga, idas Saue valla Valingu külaga, lõunas Lääne-Harju valla Ohtu ja Kulna külaga, lõunas ja läänes Lääne-Harju valla Niitvälja külaga ning põhjas Lääne-Harju valla Valkse ja Tõmmiku külaga. Keila idapiir kulgeb valdavalt mööda Keila jõge.[4]

Keila pindala on 11,25 km²[5] ja elanike arv 2016. aasta alguse seisuga oli 9577.[6] Linn on elanike arvult Harju maakonnas Tallinna ja Maardu järel kolmas.

Keilat (Keikæl) on kirjalikes allikates esmamainitud 1241. aastal kümne adramaa suuruse külana.[7] Hiliskeskaegses Eestis oli Keila üks viieteistkümnest linnaprivileegideta alevist.[8] Liivi sõja ajal sai see tõsiselt kannatada ning pärast sõda jäi Keilasse vaid kirikuküla.[9] 1925. aastal sai Keilast alev ja 1. mail 1938 jõustunud Linnaseadusega[10] kolmanda astme linn.[11]

Keila oli keskajal lähipiirkonna põllumajanduslik keskus. 20. sajandi algul arenes seal tekstiilitööstus ning Nõukogude ajal üldine tööstustootmine. Tänapäeval on suurimad tööandjad AS Harju Elekter, Ensto Ensek AS ja Prysmian Group Baltcs.

Tähelepanuväärseks hooneks võib pidada Keila kirikut, mis on Harjumaa suurim keskaegne maakirik[12] ja mille kirikutorn on Põhja-Eesti maakirikute seas üks kõrgemaid (50 meetrit).[13] Keilas asus vasallilinnus, millest on tänapäeval alles ainult varemed. Linnusega oli seotud Keila mõis, mis kujunes üheks tähtsamaks Liivi ordu tugipunktiks Tallinna ümbruses.[14] Alates 1989. aastast tegutseb mõisa peahoones Harjumaa Muuseum.

Linna läbib elektrifitseeritud Tallinna–Keila raudteeliin, mis hargneb seal Paldiski ja Turba liinideks. Raudteejaam ise pärineb 1870. aastast ja see on mänginud olulist rolli linna arengus.

  1. ↑ Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
  2. ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 18.06.2024.
  3. ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 16.01.2018.
  4. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega jõekaart on ilma tekstita.
  5. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Keilatutvustus on ilma tekstita.
  6. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega stati1 on ilma tekstita.
  7. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega giid on ilma tekstita.
  8. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega selart on ilma tekstita.
  9. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Nurger on ilma tekstita.
  10. ↑ Linnaseadus., Riigi Teataja, nr. 43, 27 aprill 1938
  11. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega KeilaAjalugu on ilma tekstita.
  12. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega arhit20 on ilma tekstita.
  13. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega aarma on ilma tekstita.
  14. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega raid200 on ilma tekstita.
From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Tubidy