Keiser ehk imperaator on valitseja tiitel.
Euroopa riikides on "keiser" olnud kõrgeim monarhitiitel. Nimetus tuleneb Vana-Rooma keisrite tiitlitest Caesar ja Imperator. Tiitel Caesar tuleneb Julius Caesari nimest, tiitel Imperator tuleneb imperaatori volitustest. Saksa keelde jõudis see tiitel kujul Kaiser kreeka vormi Kaisarios kaudu. Saksa sõnast on laenatud ka eesti sõna. Sama päritoluga sõna on kasutusel ka mitmes teises keeles. Slaavi keeltes on kasutatud vormi "tsaar". Paljudes teistes keeltes on keisrit tähistav sõna tulenenud tiitlist Imperator (näiteks prantsuse empereur ja sellest sõnast laenatud emperor inglise keeles). Ka albaania mbret 'kuningas' tuleneb sellest tiitlist.
Sõna lähtealuseks on perekonnanimi Caesar. Julius Caesar lapsendas oma sugulase, kelle varasem perekonnanimi oli Octavius, mistõttu tema uueks perekonnanimeks sai Caesar. Et too sugulane omandas ka tiitli Augustus, sai temast Rooma riigi valitseja. Hiljem said kõik Rooma valitsejad muude tiitlite seas ka perekonnanime Caesar.
Alates aastast 800 hakkasid ka muud valitsejad kasutama nime Caesar ja selle vorme eri keeltes oma tiitlina. Seda ei teinud siiski kõik valitsejad.