 | See artikkel vajab ajakohastamist. |
Kiirlaen on laen, mida iseloomustavad lühikesed tähtajad ja väikesed laenusummad. Lühikesi tähtaegu võimaldavad eelkõige elektroonilised kanalid ja mobiiltelefonid. Seetõttu on selline laenutoode maailmas eksisteerinud vaid kümmekond aastat.[küsitav] Tihti samastatakse kiirlaene ja SMS-laene, eriti kõnekeeles, kuigi tegelikult ei taotleta kiirlaene sugugi ainult SMS-i teel ning mõned kiirlaenufirmad seda ei võimaldagi.
Kiirlaenu taotlemine on traditsiooniliste pangalaenudega võrreldes kiire ja lihtne. Esmakordsel taotlemisel on vajalik isiku tuvastamine laenuteenuse pakkuja juures, pärast seda piisab vaid isiku tuvastamist läbi elektrooniliste kanalite ning minutite jooksul laekub laenusumma kliendi pangakontole. Sageli ei nõuta väiksemate summade laenamiseks käendusi ega muid tagatisi peale sissetuleku, mille tõenduseks võidakse, kuid ei pruugita nõuda pangakonto väljavõtet.
Kuna kiirlaenude puhul ei ole laenajal laenu tagasisaamise suhtes sama suurt kindlust kui traditsioonilise tagatiste ja käendustega (panga)laenu korral, maandavad kiirlaenufirmad oma riske väikeste summade, lühikeste tähtaegade, kõrgete intresside ja lisatasudega. Laenutähtajad jäävad üldjuhul mõne kuu piiresse ning aasta keskmine intressimäär ulatub 300–400%-ni. Eestis pakuvad kiirlaenudest ülevaadet mitmesugused laenuvõrdlusportaalid, mis võrdlevad Eesti kiirlaenude krediidi kulukuse määrasid.
Suhtelise uudsuse tõttu on kiirlaenud ja eriti SMS-laenud saanud rohkesti tähelepanu meedias, kuid leidnud vähe kajastamist õigusaktides. 2008. aastast on kiirlaene mõningal määral reguleeritud, kuid kiirlaenufirmadele esitatavad nõuded jäävad oluliselt alla näiteks pankadele esitatavatele. 2014. aasta alguse seisuga ei nõutud Eestis kiirlaenufirmadelt registreerimist ja nende üle ei teinud ühtset järelevalvet ükski riigiasutus.
Riigikogu rahanduskomisjonis 2014. aasta algul toimunud arutelul hindasid ministeeriumide esindajad kiirlaenuvõtjate arvuks Eestis 130 000 – 140 000, kuid pankade arvates võib mittereguleeritud tarbijakrediidi andjate teenuseid kasutanud isikuid olla kuni 180 000. Komisjonile antud ülevaate andmeil kasvas reguleerimata laenuturu maht eelnenud aasta jooksul 30%.[1] 2014. aastal majandusministeeriumis valminud analüüsis esitatud andmete kohaselt on makseraskustes ligikaudu kolmandik kiirlaenufirmade klientidest, neist omakorda umbes pooled ehk 16% klientidest on pikaajalistes makseraskustes.[2]