Kinnisturaamat

Kinnisturaamat (ka kinnistusraamat; inglise keeles land register; saksa keeles Grundbuch, prantsuse keeles registre foncier) on raamat, kus on kirjas kinnistud, nende kinnistute omanikud koos omanikega seotud koormistega[1]. Tänapäeval on kinnisturaamat kohtu juures peetav riiklik juriidiline register.[2] See on andmekogu, mille eesmärk on koguda, säilitada ja avalikustada teavet kinnisomandi tekkimise, üleandmise ja kinnisasja asjaõigustega koormamise kohta. Samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmise kohta, selle sisu muutmise või lõpetamise kohta.[3] Seega registrisse kannete tegemine loob, muudab või lõpetab kinnisasjaõigusi.[4]

Eesti õigussüsteem eristab kinnistusraamatut ja maakatastrit. Kinnistusraamat kajastab kinnisasjadele laienevaid asjaõigusi (omand ja piiratud asjaõigused nagu servituudid, koormatised, kasutusvaldus jne). Kinnistusraamat sisaldab ka kinnistu katastriandmeid – kinnistu koosseisu kuuluvaid katastriüksuseid, pindala, aadressi, maa sihtotstarvet ja andmeid katastriüksuse moodustamise kohta.[2][4]

Maakataster on Maa-ameti juures peetav eraldiseisev register, mille ülesandeks on pidada arvestust maatükkide suuruse, geograafilise omapära ja loodusliku seisundi, väärtuse, tegeliku kasutamise jm tehnilisemat laadi andmete kohta. Oma olemuselt on maakataster kinnistusraamatut täiendav. Sealjuures on kinnistusraamat konstitutiivne, kuid maakataster tehniline register.[2][4] Kinnistusosakond saab kõik kinnistamiseks vajalikud maakatastri andmed kinnistusraamatu infosüsteemi kaudu.[4]

Kinnisturaamatul on kolm osa[1]:

  1. kinnistusregister ehk registriosa, kuhu tehakse kanded kinnistu kohta. Kinnisasjaõigused tekivad, muutuvad ja lõppevad kande tegemisega;
  2. kinnistuspäevik, kuhu märgitakse kohtu kinnistusosakonnale kinnistusraamatusse kande tegemiseks esitatud avaldused;
  3. kinnistustoimik, mis hõlmab kõiki kinnistu kohta esitatud dokumente.[3][4]

Kinnistusraamatu registriosad igaühele tutvumiseks avalikud. Kinnistustoimikuga on võimalik tutvuda õigustatud huvi olemasolu korral. Õigustatud huvi ei pea tõendama kinnistu omanik, notar, kohtutäitur, kohus ja järelevalveõigusega asutus. Kinnistuspäevik on asutusesiseseks kasutamiseks.[4]

Kinnistusregistrit, kinnistuspäevikut ja kinnistustoimikuid peetakse elektrooniliselt.[4]

  1. 1,0 1,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Majandusleksikon on ilma tekstita.
  2. 2,0 2,1 2,2 Eesti Keele Instituudi mitmekeelne terminibaas. Vaadatud 24.10.2020.
  3. 3,0 3,1 Kinnistusraamatuseadus. – RT I, 13.03.2019, 89.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 Justiitsministeeriumi koduleht. Vaadatud 24.10.2020.

From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by razib.in