Kirjanduskriitika (kriitika; kreeka keeles κριτική kritikē) on (ilu)kirjandust analüüsiv, tõlgendav ja hindav kirjandusteaduse haru, samuti kirjandust käsitlevad arvustused, mis tänapäeval ilmuvad peamiselt ajakirjanduses[1]. Kõige sagedamini peetakse selle all silmas värskelt ilmunud raamatute arvustamist meedias, kuid kirjanduskriitika hõlmab ühtviisi nii teaduslikke kui ka populaarseid, laiale lugejaskonnale suunatud käsitlusi, ning võib ilmuda ka eraldi raamatutes, erialaväljaannetes või veebilehtedel. Analüüsides, üldistades ja väärtustades kujundab kirjanduskriitika avalikkuse hoiakuid autorite, teoste ja kirjanduse suundumuste suhtes. Nii mõjutab ja suunab kirjanduskriitika kirjanduse arengut. Kirjanduskriitika kriitilisuse all mõeldakse teose puudujääkide esiletoomist kriitiku enda või mingi muu ideaali seisukohalt, kuid sellel võib olla ka laiem ühiskondlik, kultuuriline ja esteetiline tähendus.