Kloonimine (tuletatud vanakreeka sõnast κλών (klõn) – 'oksake') on geneetiliselt identsete organismide saamine sugulise või mittesugulise (sealhulgas ka vegetatiivse) paljunemise tulemusena. Biotehnoloogias tähendab kloonimine ka DNA fragmendi koopiate (molekulaarne kloonimine), rakkude (rakukloonimine) või teiste väiksemate elundiosade kloonimist. Kloonimisest hakati rohkem rääkima pärast seda, kui 1996. aastal õnnestus edukalt liita udara- ja munarakk. Sellest kasvas kloonlammas Dolly. Kloonimistehnoloogiate arenguga loodetakse tulevikus ennetada ja ravida seni ravimatuid haigusi. Lisaks sellele avanevad perspektiivid põllumajanduses tõuaretusega ja pereplaneerimises viljatusraviga. [1][2]