Koagulatsioon

Koagulatsioon ehk koaguleerumine ehk kalgendumine^[1] on kolloidsüsteemi osakeste liitumine (või liitmine, koaguleerimine) suuremateks osakesteks, mis kas settivad lahuses või moodustavad erilise struktuuri – koageeli.

Koagulatsiooni põhjustavad on enamasti füüsikalised või keemilised tegurid. Füüsikaliste tegurite seas on ultraheli, elektrilised mõjutamised, keemiliste seas on valdavaks koagulantide kasutamine.

Igapäevaelus kohtab kalgendumist väga sageli seoses toidu valmistamisega:

• Muna keetmisel või praadimisel kalgendub munavalge kõrge temperatuuri tõttu.
• Piima hapendamisel toimub piimavalkude kalgendumine ja saaduseks võib olla hapupiim, kohupiim, juust.

Koagulatsiooni tüüpnäiteks organismi tasandil on vere hüübimine, mis omab väga olulist tähendust homöostaasi aspektist.