Back Burgerskap Afrikaans مواطنة Arabic مواطنه ARZ নাগৰিকত্ব Assamese ВатӀанчилъи AV Vətəndaşlıq Azerbaijani وطنداشلیق AZB Гражданлыҡ Bashkir Грамадзянства Byelorussian Kewarganegaraan BEW
Kodakondsus (inglise keeles citizenship; saksa keeles Staatsbürgerschaft) on inimese püsiv õiguslik side riigiga. Kodakondsus eristab isikut välisriigi kodanikest ja kodakondsuseta isikutest. Igaühel on õigus saada kodakondsus.[1]
Kodakondsus on õigus omada õigusi, kuid paneb ka kohustused.[2] Kodakondsuse saamise tingimused on riigi vaba otsus, seega tuleneb konkreetse riigi kodakondsus selle riigi õigusest. Näiteks Eesti kodakondsus tuleneb Eesti õigusest ning Rootsi kodakondsus Rootsi õigusest.[3] Riigid peavad õiguse loomisel siiski järgima omale võetud rahvusvahelisi kohustusi.[4]
Kodakondsus annab isikule eelkõige poliitilised õigused.[4] Poliitilised õigused on kõige olulisemad õigused, kuna muu inimõiguste kaitse on suures osas tagatud rahvusvahelise õiguse tasandil.[2] Poliitiliste õiguste hulka kuuluvad õigus osaleda riigi valitsemises, sh valida riigi esindusorganeid, kuuluda erakonda, asuda avalikku ametisse jne.[4]
Topeltkodakondsus on seisund, kus ühel isikul on mitme riigi kodakondsus. See on võimalik juhul, kui kodakondsus saadakse mitmel alusel.[2] Selline olukord võib juhtuda, kui Austria ja Saksamaa kodanik saavad Ameerika Ühendriikides lapse. Sellisel juhul saab sündinud laps nii Austria, Saksamaa kui ka Ameerika kodakondsuse. Topeltkodakondsus on osas riikides lubatud, kuid osa on selle vastu, sh Eesti.
- ↑ Inimõiguste ülddeklaratsioon, artikkel 15 – https://www.ohchr.org/en/human-rights/universal-declaration/translations/estonian-eesti?LangID=est.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Albi, K. Põhiseaduse § 8 kommentaar – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 5. väljaanne. Tallinn: Juridicum 2020.
- ↑ Narits, R. Topeltkodakondsusest – Juridica 1996/9, lk 472–474.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Kopamees, V. Rahvastikuõigus. 2. väljaanne. Tallinn: Sisekaitseakadeemia 2002.