Kodiaki saar

Kodiak (alutiigi Qikertaq) on saar Põhja-Ameerikas Alaska poolsaare lõunaranniku lähedal, Kodiaki saarestiku peasaar.

Saare geograafilised koordinaadid on 57° 28' N, 153° 26' W. Loodes asuvast Alaska poolsaarest eraldab teda Šelihhovi väin (Shelikof Strait), kirdes olevast Afognaki saarest Marmoti väin. Saarest edelas asuvad Sitkinaki ja Tugidaki saar ning kagus Sitkalidaki saar.

Kodiak on 160 km pikk ja kuni 96 km lai. Saare rannajoon on tugevasti liigestunud kitsaste lahtedega. Saare pindala on 8975 km², suurim kõrgus on 1353 m. See on pindalalt Ameerika Ühendriikide teine saar ja maailma 80. saar.

Esimeste eurooplastena asusid saarele 1784. aastal venelased Grigori Šelihhovi juhtimisel. 1867. aastast kuulub saar Ameerika Ühendriikidele.

27. märtsil 1964 toimus Alaskal 9,2-magnituudine maavärin, mis hävitas saarel mitu küla.

2000. aasta rahvaloenduse ajal elas saarel 13 740 inimest, peamiselt eskimod. Suurim asula on idarannikul asuv Kodiaki linn. Halduslikult kuulub Kodiak Island Borough'sse.

Saar on madalamatel kõrgustel kaetud sitka kuuse puhtpuistutega. Lõunaosas on metsa vähem. 2/3 saarest kuulub Kodiaki Riiklikku Kaitsealasse.

Saare järgi on nime saanud seal elav pruunkaru alamliik kodiaki karu.

Saarel asub väike kosmodroom, Kodiaki stardikompleks.